- Liikmesühingud
- Tõlkekeskused
- Tallinna viipekeele tõlketeenus
- Tallinna sotsiaalnõustamise teenus
- Viipekeele tõlketeenuse statistika
- Abiks kurdile
- - Seadused
- - Sotsiaaltoetused puudega inimestele
- - Puuetega inimeste õiguste konventsioon
- - Rehabilisatsioon
- - Abivahendid
- - Teenused
- Tööotsijale
- Tööandjale
- Ettevõtted
- Koostööpartnerid
Puuetega inimeste hoolekanne
Tasuta sõidu õiguse tõendamine ühistranspordis
Puudega inimesel on võimalik puuet tõendada kehtiva tähtajalise või tähtajatu ekspertiisiotsusega, mis tuleb esitada koos pildiga varustatud isikut tõendava dokumendiga.
Aastate jooksul on puuet tuvastavate komisjonide koosseisu ja nimetust õigusaktidega mitu korda muudetud, mistõttu võivad inimestele väljaantud otsusevormid kanda erinevaid nimetusi, kuid on siiski samaaegselt kehtivad.
Seega, kui teil on olemas üks alljärgnevatest otsusevormidest, mille kehtivusaeg on jõus ka täna, siis võite seda kasutada ühistranspordiseadusega lubatud tasuta sõiduõiguse tõendamiseks:
* vaegurluse ekspertiisi komisjoni (VEK) otsus – kuni 2002.aastani tegutsenud vaegurluse ekspertiisi komisjoni poolt väljaantud puude raskusastme määramise otsuse vorm;
* arstliku ekspertiisi komisjoni (AEK) otsus – alates 2002. aastast kuni 1. oktoobrini 2008 tegutsenud arstliku ekspertiisi komisjoni poolt väljaantud otsuse vorm;
* Sotsiaalkindlustusameti tehtud puude tuvastamise otsus – alates 1. oktoobrist 2008 tehtud otsus on vormistatud kahel lehel (trükitehnilisel turvapaberil), millest esimene leht sisaldab delikaatseid isikuandmeid inimese tervisliku seisundi kohta ning seetõttu seda lehte sõidusoodustust kontrollivale isikule esitama ei pea.
Tasuta sõiduõiguse tõendamiseks piisab otsuse teise lehe esitamisest, kus on olemas kõik vajalikud andmed puude olemasolu tõendamiseks;
* pensionitunnistus – tunnistusele on märgitud isiku puude raskusaste ja selle kehtivuse aeg, mis on kinnitatud allkirja ja pitsatiga.
Juhul, kui ekspertiisiotsusel ei ole märgitud puude liiki (nt nägemispuue, liikumispuue vm), kuid see on sõidusoodustuse kasutamiseks vajalik, väljastab Sotsiaalkindlustusamet inimesele tema avalduse alusel vastavasisulise tõendi. Avaldus tuleb esitada elukohajärgsele pensioniametile kas isiklikult klienditeeninduses kohal käies või posti teel.
Lisaks ühistranspordiseadusest tulenevate soodustuste rakendamisele võib kohalik omavalitsus rakendada puuetega inimestele täiendavaid sõidusoodustusi, mida paljudes valdades-linnades ka tehakse. Puuetega inimeste õigusi tõendavad ka sel juhul ülalkirjeldatud dokumendid.
Ligipääsetavus
Eesti Liikumispuuetega Inimeste Liit kaardistas 2008. a 202 Tartu linnas asuvat ehitist. Kaardistamise tulemusel selgitati välja hoone ja seal tegutseva asutuse ligipääsetavus.
Valmis kaardistatud hoonete loetelu koos ligipääsetavust kajastava infoga ja kaart, kus on märgitud hooned ja nende ligipääsetavus.
Kaardistatud objektide kohta on info esitatud eesti, inglise, soome ja vene keeles.
Kaardistamise tulemusena on puuetega inimestel võimalik paremini korraldada oma elu Tartus, ehitise omanikul teha vajalikke kohandusi ja erivajadusega turistil planeerida oma teekonda Tartus.
Info on esitatud veebilehel ja võimaldab teostada päringuid ning selgitada välja sobivad külastuskohad.
Lingid:
* Kaart (http://dbvista.ee/kaart/tartu/)
* Kaardistatud hooned (http://liikumisvabadus.invainfo.ee/index.php?go=objekt&ee=211)
Puude raskusastme määramine
Alates 1. oktoobrist 2008.a tuleb tartlastel puude raskusastme määramiseks pöörduda Tartu Pensioniametisse aadressil Põllu 1a.
Vastuvõtuajad on E, T, K, R 8.30-16.30 N 8.30 -18.00. Infotelefon 16106
Taotlemisel tuleb täita ekspertiisitaotlus. Taotluse täitmisel abistab isikut vajadusel pensioniameti klienditeenindaja.
Esitatud ekspertiisitaotluse alusel tellib pensioniamet terviseseisundi kirjelduse perearstilt või eriarstilt. Et perearst või eriarst saaks seisundi kirjeldust väljastada, peab isik olema arsti külastanud taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu jooksul.
Kui isik ei ole seda teinud määrab pensioniamet tähtaja, mille jooksul isik peab arsti külastama.
Eluruumi kohandamine
Eluruumi kohandamiseks loetakse ehitustöid, mis teostatakse eluruumi sisenemise või eluruumis toimetuleku hõlbustamiseks. Kohandamistoetust makstakse Tartu Linnavolikogu 19. juuni 2003. a määrus nr 35 “Puuetega inimestele eluruumide kohandamise toetuse maksmise kord" alusel. Toetust on õigus taotleda sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikul. Toetuse taotleja elukoha aadressina Rahvastikuregistris peab olema registreeritud Tartu linnas asuv eluruum, mille kohandamiseks toetust taotletakse. Toetuse summa on maksimaalselt 75 % kogu kohanduse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 25 000 krooni. Toetust makstakse taotlejale ühekordselt.
Toetuse taotlemine
Toetuse taotluses märgitakse taotleja nimi, isikukood, aadress, planeeritav kohandus, taotletav summa ja summa, mida taotleja on ise valmis kohandamiseks kulutama. Taotlusele tuleb lisada kohandamise maksumuse kalkulatsioon vähemalt kahelt ehitusfirmalt. Taotluse esitatakse Tartu LV sotsiaalabi osakonnale Raekoja plats 3 tuba 105.
Täiendav info ja eluruumi kohandamise alane nõustamine tel 7361 314, martin.joel.bachmannraad.tartu.ee
Taotluse menetlemine
Taotluse esitamise tähtaeg on igal aastal 1. september. Tähtaegselt esitatud põhjendatud taotlused lülitatakse järgmise aasta eelarve eelnõusse. Toetuse suuruse otsustab sotsiaalhoolekande komisjon kuu aja jooksul pärast eelarve vastuvõtmist. Toetuse taotleja on kohustatud sõlmima kohandustöid teostava ehitusfirmaga ja sotsiaalabi osakonnaga kolmepoolse lepingu toetuse eraldamise teate kättesaamise järel kuu aja jooksul. Toetuse summa kantakse pärast kohandamise teostamist ehitusfirma arvele.
Isikliku abistaja teenus
Isikliku abistaja teenus aitab kaasa isiku aktiivsele ühiskonna elus osalemisele ja toimetulekule igapäevases elus.
Isikliku abistaja teenust on Tartu linnas võimalik saada sügava liikumispuudega ja sügava nägemispuudega isikutel.
Isiklik abistaja on palgaline töötaja, kes abistab vastavalt lepingule puudega inimest füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega klient puude tõttu iseseisvalt toime ei tule. Isiklik abistaja lähtub oma töös iga konkreetse kliendi erivajadustest ja tööjuhistest.
Isikliku abistaja poolt osutatavad teenused:
· abistamine liikumisel;
· abistamine söömisel;
· abistamine riietumisel;
· abistamine suhtlemisel (raske kõnepuudega kliendi puhul);
· abistamine hügieeniprotseduuride sooritamisel;
· abistamine kirjutamisel ja lugemisel;
· abistamine tööpaiga korrastamisel.
Isikliku abistaja teenust Tartu linnas osutab Noorteklubi Händikäpp. Teenust finantseeritakse linna eelarvest. Kliendi omaosalus on 2 krooni ühe teenustunni eest.
Isikliku abistaja saamiseks tuleb taotlus esitada Tartu LV sotsiaalabi osakonnale. Tartu LV sotsiaalabi osakonda aadressil Raekoja plats 3 tuba 105 tel 7361 314.
Konkreetsele isikule osutatava teenuse vajaduse ja mahu otsustab Tartu linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon, kuhu kaasatakse liikumispuudega isikute ja nägemispuudega isikute esindaja.
Komisjoni koosolekud toimuvad üldjuhul kord kvartalis. Otsuse tegemisel lähtub komisjon isiku suhtes läbi viidud teenuse vajaduse hindamisest.
Hooldamine
Inimese hooldamine on füüsiliselt ja vaimselt koormav tegevus. Hooldamine aitab hooldataval eluga toime tulla. Tartu Linnavalitsus püüab hooldajat nende kohustuste täitmisel abistada nõustamise, teenuste osutamise ja toetuste määramisega.
Hooldaja määramine
Hooldus vormistatakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel.
Hooldaja määramist saab taotleda Tartu linnas elav ja Eesti rahvastikuregistris elukohana Tartu linna registreerinud raske või sügava puudega vähemalt 18 aastane isik. Hooldajaks määratakse ja hooldajatoetust makstakse Tartu linnas elavale ja Tartu oma elukohana Eesti rahvastikuregistris registreerinud hooldajale. Kui hooldatava registreeritud elukoht on teises omavalitsuses, on vajalik selle omavalitsuse nõusolek hooldaja määramiseks Tartus.
Hoolduse vormistamise aluseks on sotsiaaltöötaja poolt hinnatud hooldusvajadus.
Hooldajaks saab määrata vähemalt 18 aastast isikut, kes elab Tartu linnas.
Hooldaja määramine ja hoolduse lõpetamine toimub “Perekonnaseaduse” § 105 ja 106 ning Tartu Linnavolikogu 17. märtsi 2005. a määruse nr 98 “Hooldajatoetuse maksmise kord” alusel Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna korraldusega.
Hooldaja määramiseks tuleb esitada:
* hooldaja ja hooldatava avaldus;
* Vaegurluse Ekspertiisi Komisjoni otsus raske või sügava puude määramise kohta;
* hooldaja ja hooldatava passid või isikutunnistused;
* olemasolu korral hooldatava rehabilitatsiooniplaan või geriaatrilise hindamise otsus.
Enne hooldaja määramist toimub hooldusvajaduse hindamine sotsiaaltöötaja poolt hooldatava kodus.
Hooldajaks määramine ja hooldajatoetuse määramine toimub Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna korraldusega. Sotsiaalabi osakond saadab hooldaja määramise korralduse hooldajale ja hooldatavale tähitud kirjaga.
Hooldajatoetuse saamiseks tuleb hooldaja määramise korralduse jõustumise järel hooldajal pöörduda piirkonnakeskusesse ja vormistada toetuse taotlus.
Hooldajatoetuse määr kehtestatakse Tartu Linnavolikogu otsusega ja 2007. a on hooldajatoetuse summaks 600 krooni. Hooldajatoetust makstakse kahes määras: 100 % ehk 600 krooni ja 60% ehk 360 krooni.
Hoolduse lõpetamiseks peab hooldatav esitama avalduse oma elukohajärgsesse piirkonnakeskusesse, milles märgib ära hoolduse lõpetamist tingivad asjaolud.
Hoolduse vormistamine, hooldusvajaduse hindamine, järelevalve hoolduse toimimise üle, hoolduse lõpetamine ja toimetulekuprobleemide lahendamine toimub Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskustes eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse sotsiaaltöötajate poolt lähtuvalt hooldatava elukohast. Vastuvõtt piirkonnakeskustes seoses hooldusküsimustega on E 15-18; K 8-12; R 9-12.
* Ülejõe piirkonnakeskus aadressil Staadioni 52, tel 736 1684
Raadi-Kruusamäe, Ülejõe kuni Raatuse tn paarisnumbritega majad.
* Annelinna piirkonnakeskus aadressil Kalda tee 4-2, tel 746 1467
Raatuse tn paaritute numbritega majad kuni Kalda tee 20 (k.a), Jaamamõisa.
* Nõlvaku piirkonnakeskus aadressil Kaunase pst 23, tel 746 1466
Annelinn alates Kalda tee 22, Anne 71, 73, 75, 77, 79, 80-90, 92, Jaama 171 kuni Annelinna lõpuni, Ihaste.
* Karlova- Tamme piirkonnakeskus aadressil Rahu 15, tel 736 1885
Karlova, Ropka, Tammelinn, Variku, Ränilinn. Piirneb Riia tn paarisnumbritega majade ja Emajõega.
* Tähtvere- Veeriku piirkonnakeskus aadressil Vaksali 14, tel 746 1764
Kesklinn, Tähtvere, Supilinn, Veeriku. Piirneb Riia tn paaritute numbritega majade ja Emajõega.
Tööealise hooldaja eest makstakse sotsiaalmaksu ja talle on tagatud sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus).
Hoolduse lõppemisel on hooldajatoetust saanud isikul õigus pöörduda Tööturuameti Tartumaa osakonna poole aadressil Riia 35 Tartu ja võtta end arvele töötuna. Töötu toetuse saamise õigus tekib, kui hooldaja on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul saanud hooldajatoetust vähemalt 180 päeva eest.
Hooldajana on Teil kohustus
* abistada ja juhendada hooldatavat, kes ei tule iseseisvalt toime eneseteeninduse või igapäevatoimingutega. Täpsustavad kohustused on kirjas hooldajaks määramise korralduse lisas;
* teavitada Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse sotsiaaltöötajat 10 päeva jooksul oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest või pensioni saamisest;
* tagada hooldatava ohutus, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale;
* teavitada 10 päeva jooksul kirjalikult hooldatava elukohajärgse sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse sotsiaaltöötajat järgnevatest enda või hooldatava andmete muutustest, mis mõjutavad hooldajatoetuse maksmist;
* hooldusvajaduse muutumisest. Hooldusvajaduse muutumisel sooritatakse uus hooldatava hindamine ja Tartu Linnavalitsuse sotsiaalhoolekande komisjon vaatab läbi vajaduse toetuse määra muutmiseks;
* hooldamisega seoses tekkinud probleemidest, mis takistavad hoolduse teostamist;
* hooldaja või hooldatava isikuandmete muutusest (nt perekonnanime vahetus);
* hooldaja või hooldatava tegeliku elukoha ja/või rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutumisest;
* hooldajale raske või sügava puude määramisest;
* hooldajatoetuse õigeaegsest mittelaekumisest arveldusarvele;
* hooldatava paigutamisest hooldekodusse;
* hooldatava puude raskusastme muutumisest, pikendamisest, lõppemisest;
* hooldatava puude tähtaja muutumisest;
* tähtajalise elamisloa tähtaja muutumisest;
* hooldatava surmast.
Andmete muutusest mitteteatamise korral lõpetatakse toetuse maksmine ja sotsiaalabi osakonnal võib tekkida kohustus valesti makstud toetus tagasi nõuda.
Tasuline koduhooldus
Tartu linnas pakub tasulist koduhooldust OÜ Koduhooldus.
Teenuse osutamise eesmärgiks on füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevaelutoimingutega, abistamine kodus ja asjaajamisel väljaspool kodu.
Teenuse osutamiseks täidetakse kliendikaart, vajadusel kodukülastus, mille käigus hinnatakse teenuste vajadus, vormistatakse täpne koduteenuste loetelu ja sõlmitakse leping.
Koduhooldust osutatakse esmaspäevast reedeni. Erandkorras ka nädalavahetusel.
Kontakt: Tel 515 0932 Ele Liivak infokoduhooldus.ee
Töötukassa toetab hoolduskohustusega isikute töölerakendumist
Hooldusteenus hüvitatakse isikule, kes ei tööta ega saa osaleda tööturuteenustes või asuda tööle hoolduskohustuse tõttu.
Hooldusteenus hüvitatakse tööturuteenustes osalemise ajal ja/või tööle asumisel mittetöötavale kuni 6-aastase lapse vanemale (v.a. vanemahüvitise saaja või lapse vanem, kelle laps on kantud munitsipaallasteaia nimekirja) või mittetöötavale isikule, kes hooldab alla 18-aastast puudega last või puudega täiskasvanut või eakat. Hooldusteenuse hüvitamise taotleja peab esmakordsel taotlemisel hoolduskohustuse asjaolusid tõendama (näiteks: lapse sünnitunnistus, hooldajaks olemist tõendav dokument vms).
Hooldusteenuse hüvitamise arvestusperioodiks on kalendrikuu. Hüvitist makstakse tööturuteenuses osaletud päevade eest tööturuteenuse osavõtugraafiku alusel, kuid mitte rohkem kui kuue kuu vältel. Tööle asumisel makstakse hüvitist töötatud päevade eest, kuid mitte rohkem kui kolme kuu vältel. Hooldusteenuse hüvitist makstakse vastavalt esitatud arvele, kuid mitte rohkem kui 250 krooni ühe päeva eest ühe hooldatava kohta.
Hoolduskohustusega isik pöördub Eesti Töötukassa maakondlikusse osakonda. Eesti Töötukassa konsultant selgitab välja isiku koolitusvajaduse ja hooldusteenuse vajadusel suunab edasi Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja juurde, kes selgitab välja isiku vajadused hooldusteenuse hüvitamiseks ning teavitab isikut:
* hooldusteenuse hüvitamise tingimustest;
* hooldusteenuse osutajale esitatavatest tingimustest;
* dokumentidest, mida tuleb hüvitamise taotlemisel esitada.
Hooldusteenuse osutajaks võib olla juriidiline isik, FIE, KOV asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on vastava sotsiaalteenuse osutamiseks kehtiv tegevusluba* ja on registreeritud vastava teenuse osutajana majandustegevuse registris või füüsiline isik, kellel on vastava kvalifikatsiooni kohta kutsetunnistus. Hooldusteenust ei hüvitata, kui taotleja ise või tema pereliige on hooldusteenuse osutaja.
Hoolduskohustusega isik leiab ise oma piirkonnas eelpool toodud tingimustele vastava hooldusteenuse osutaja. Hooldusteenuse hüvitamise taotlemiseks esitab hoolduskohustusega isik töötukassale 1 kord kuus vormikohase avalduse ning teenuse osutaja poolt hoolduskohustusega isiku nimele väljastatud teenuse osutamise arve. Arvel peab olema kajastatud teenuse osutamise periood, teenuse osutamise päevade arv vastavas kalendrikuus ning hooldatava nimi.
Hooldusteenus hüvitatakse taotlejale avalduse ja arve esitamisel eelmisel kalendrikuul kasutatud hooldusteenuse eest pärast seda, kui tööturuteenuse osutaja on esitanud töötukassale teenusel osalemise osavõtugraafiku (tööle asumisel esitab taotleja töölepingu või muu dokumendi, millest nähtub töötamise aeg). Järgnevate hüvitamiste taotlemisel peab taotleja tõendama eelneva kalendrikuu hüvitatud hooldusteenuse arve eest tasumist (nt maksekorraldus).
Invatakso
Invatakso teenus on Tartu linna piires osutatav osaliselt toetatud transporditeenus. Teenust osutatakse liikumis- ja nägemispuudega tartlastele, kes puudest tingituna ei saa kasutada ühistransporti. Teenuse sihtgrupiks on raske või sügava puudega isikud.
Teenust osutatakse Tartu Linnavolikogu 29.06.2006.a. määrusele nr 31 “Puuetega isikutele invatakso teenuse osutamise kord” alusel.
Invatakso teenust osutab 2005-2009. a riigihankelepingu alusel OÜ Tartaline.
Teenuse taotlemine
Teenuse taotlemiseks tuleb pöörduda sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötaja poole
* Ülejõe piirkonnakeskus aadressil Staadioni 52, tel 736 1684
Raadi-Kruusamäe, Ülejõe kuni Raatuse tn paarisnumbritega majad.
* Annelinna piirkonnakeskus aadressil Kalda tee 4-2, tel 746 1467
Raatuse tn paaritute numbritega majad kuni Kalda tee 20 (k.a), Jaamamõisa.
* Nõlvaku piirkonnakeskus aadressil Kaunase pst 23, tel 746 1466
Annelinn alates Kalda tee 22, Anne 71, 73, 75, 77, 79, 80-90, 92, Jaama 171 kuni Annelinna lõpuni, Ihaste.
* Karlova- Tamme piirkonnakeskus aadressil Rahu 15, tel 736 1885
Karlova, Ropka, Tammelinn, Variku, Ränilinn. Piirneb Riia tn paarisnumbritega majade ja Emajõega.
* Tähtvere- Veeriku piirkonnakeskus aadressil Vaksali 14, tel 746 1764
Kesklinn, Tähtvere, Supilinn, Veeriku. Piirneb Riia tn paaritute numbritega majade ja Emajõega.
Vastuvõtt piirkonnakeskustes on E 15-18; K 8-12; R 9-12.
Teenuse taotlemiseks on vajalik sotsiaalabi osakonna piirkonnakeskuse sotsiaaltöötajale esitada:
1. vormikohane avaldus;
2. puude määramise otsuse koopia koos seletuskirjaga.
Taotluse menetlemine
Taotlust menetlev sotsiaaltöötaja külastab teenuse taotlejat tema kodus ja hindab taotleja teenuse vajadust ning teeb ettepaneku komisjonile teenuse määramiseks või selle mittemääramiseks. Teenuse määramise otsustab komisjon kuni ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Teenuse kasutamise õigusest ja piirmäära suurusest teavitab komisjon teenuse taotlejat ühe nädala jooksul pärast otsuse tegemist komisjoni poolt. Nimekirja kantud isikud saavad invataksot tellida telefonil +372 730 0200 teatades oma nime ja koha, kuhu takso tellitakse.
Teenuse piirmäärad
1. Alates 2006. aasta kolmandast kvartalist doteerib Tartu linn invatakso teenust 500 krooni isiku kohta, mis katab keskmiselt 10 sõitu Tartu linnas. Isik ise tasub teenuse osutajale 13 sõidu maksumusest. Raske liikumispuudega isikul on õigus kasutada täiendavat teenust - abistamist treppidel liikumisel. Täiendava teenuse eest tasub klient teenuse osutajale 1,5 krooni korrusel.
2. Lisaks 500 piirmäärale on võimalik kasutada täiendavat piirmäära, mis on maksimaalselt ühekordse piirmäära ulatuses, lähtudes isiku taotlusest ning sõitude vajalikkuse põhjendatusest. Täiendav piirmäär on ette nähtud isikutele, kes käivad taastusravil või korduvatel raviprotseduuridel (taotlemise aluseks on raviarsti teatis).
3. Vajadusel määrab komisjon töötavale liikumispuudega isikule täiendava piirmäära tema tööl käimise kulude kompenseerimiseks, maksimaalselt kahekordse piirmäära ulatuses ühes kuus. Piirmäära arvestamisel lähtutakse tööl käimise sagedusest ning sihtkohast. Töötavale liikumispuudega isikule tööl käimise kulude kompenseerimiseks täiendava piirmäära eraldamise eeltingimuseks on ametliku töökoha olemasolu, sügav puue ja ratastooli pidev kasutamine. Täiendav piirmäär töötavale liikumispuudega isikule kehtestatakse jooksvaks aastaks arvestades töölepingu kehtimise aega
Kui teenuse kasutajal on probleeme või kaebusi invatakso teenuse osutaja suhtes, võib ta need esitada Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna hoolekandeteenistuse peaspetsialistile tel 7361 314, martin.joel.bachmannraad.tartu.ee
Puudega inimese sõiduki parkimiskaardi taotlemine
Puudega inimese sõiduki parkimiskaarti saab taotleda Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistusest aadressil Raekoja plats 3 ruum 209.
Vastuvõtuajad: E 15.00 - 18.00, T-R 09.00 - 10.00.
Täpsem informatsioon telefonil 736 1264.
Kaardi taotlemisel tuleb esitada:
* isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba);
* arsti teatis;
* parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm;
* kaardi eest tuleb tasuda 40 krooni, mille saab maksta sularahas linnamajanduse osakonna raamatupidamisteenistuses (Raekoja plats 3 ruum 207).
Puudega inimese sõiduki parkimiskaart väljastatakse vastavalt sotsiaalministri 19. jaanuari 2001. a määrusele nr 15 „Liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimised”.
Selle kohaselt on parkimiskaarti õigus taotleda isikul, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest:
1) alajäsemete liikumisfunktsiooni häire, kui kasutatakse abivahendeid (alajäseme protees, kepp, kargud, ratastool jms);
2) nägemispuue – täielik nägemise kaotus (nägemisteravus kummagi silmaga ei ületa 0,01, vaateväljad ahenenud 5 kraadini), vaegnägija (nägemisteravus kummagi silmaga ei ületa 0,08, vaateväljad ahenenud 15 kraadini);
3) muu raskekujuline üldhaigestumine, mille tõttu käimine on tugevalt raskendatud.
Parkimiskaart väljastatakse puudega inimesele, lapsekaart väljastatakse lapsevanemale või hooldajale.
Tartu Linnavolikogu 07. detsembri 2006. a määruse nr 47 „Parkimistasu” § 8 lg 2 kohaselt on parkimistasu maksmisest vabastatud liikumispuudega juht ning liikumispuudega või pimedat last teenindava sõiduki juht.
Viipekeele tõlketeenus
Viipekeele tõlketeenust osutatakse Tartu linna kuulmispuudega või kuulmislangusega elanikele. Teenuse sihtgrupiks on raske või sügava kuulmispuudega isikud.
Tõlgi tellimine toimub;
* mobiiltelefoniga või sms sõnumitega +372 53 316 755, +372 53 997 837,
* faks +372 7366 762;
* e- kiri; helle.sassgmail.com
* kirja teel: Viipekeele tõlketeenus Vaikne tn 1 50303, Tartu
Tõlgi tellimisel tuleb teatada:
* oma nimi, telefon, aadress;
* kuupäev ja kellaeg, millal vajatakse tõlki;
* kui kauaks vajatakse tõlki;
* üritus ja selle sisu lühikirjeldus;
* eritingimused tõlgile.
Viipekeele tõlketeenust finantseerib Tartu linn isiku kohta keskmiselt 3 tundi kuus. Teenuse kasutaja ise tasu ei maksa.
Kui teenuse kasutajal on probleeme või kaebusi viipekeele tõlketeenuse osutaja Tartumaa Kurtide Ühingu suhtes, võib ta need esitada sotsiaalabi osakonna hooldusala peaspetsialistile tel 7361 305, faks 7361 301, e-post: saoraad.tartu.ee
Viipekeeletõlkide OÜ Lõuna - Eesti esindus
Kuu 21
50114 TARTU
telefon 52 13 487
Invaabivahendid
Invaabivahend aitab parandada puudega inimese toimetulekut. Abivahendite ostmist ja rentimist toetakse riiklikult ja Tartu linna eelarvest.
Abivahendi saamise õigus
Soodustingimustel abivahendi ostmine või laenutamine toimub isikliku abivahendi kaardi alusel. Isikliku abivahendi kaardi saab Tartu Maavalitsusest Riia 15 I korrusel kabinetis 101 tööpäeviti kell 8-16, tel 730 5292 või 730 5212. Isikliku abivahendi kaardi saamiseks on vajalik arstitõend, puude raskusastme määramise tõend ja isikut tõendav dokument.
Soodustingimusel müüvad ja laenutavad abivahendeid järgmised ettevõtted.
Nägemisabivahendid
* OÜ Laservisioon – Tallinn, Admirali Maja Ahtri 6a - teenindamine Tartus Kesklinna Polikliinikus II korrusel kolmapäeval kell 9–14. Telefon 744 1281 (Tartus) ja 62 64 270 Tallinnas); lasevisioonlaservisioon.ee
* MTÜ Jumalalaegas – teenindus eelneval kokkuleppel, info Janar Vaik 53 838 129 ja janar.vaiklaegas.ee
* SA TÜK Silmakliinik – Kuperjanovi 1 – teenindab silmaproteeside osas. Info Triin.Karusaarkliinikum.ee
* AS Ida – Tallinna Keskhaigla –Tallinn, Ravi 18 – teenindus eelneval kokkuleppel telefon 620 7130; tiina.kaldojaitk.ee
Kuulmisabivahendid
* SA TÜK Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond - kuuldeaparaadid ja individuaalsed otsikud. Maarjamõisa Polikliinikus Tartu Puusepa 1a. Täpsem info 731 9479 ja katlin.raudkliinikum.ee
Põetus- ja hooldusvahendid
* MTÜ Inkotuba - pidamatuse abivahendid. Puusepa 2 (Närvikliinik) keldrikorrusel esmaspäeval 14.00 –18.00, kolmapäeval 10.00 – 17.00 ja reedel 10.00 – 16.00. Täpsem info 7318 534.
* OÜ ITAK – ratastoolid, tugiraamid jt invaabivahendid. Ringtee 1 igal tööpäeval kl 9–17, täpsem info telefonidel 736 2106, 736 2665 ja infoitak.ee.
* MTÜ Invaabi – Kalda tee 40 igal tööpäeval kl 12–17. Info telefonil 748 9494 ja invakeskushot.ee
Ortoosid– ja proteesid, ortopeedilised jalanõud
* Salutaris OÜ - ravipesu, veenisukad, songavööd, liigesekaitsed jms. Kalevi 4 asuv tervisekaupade kauplus tööpäevadel kl 10–18 ja laupäeval kl 10–15. Info telefonil 734 0001 ja salutarishot.ee.
* OÜ Gadox – tallatoed, tugiortoosid, korsetid, käe-, sääre-, ja reieproteesid. Tartu, Nelgi 13. Info tel 739 0276 ja gadoxgadox.ee.
* OÜ Ortopeediakeskus – tallatoed, tugiortoosid, korsetid, käe-, sääre-, ja reieproteesid. Tartu Filosoofi , info tel 742 0169 ja ortkesksolo.ee
* SA Elva Haigla TM – ortopeediliste jalatsite ja tallatugede valmistamine , korsetid, tugiortoosid. Teenindus Tartus Vaksali 17, info tel 734 1903 ja katlindhot.ee
* RV Ortopeedia OÜ – ortopeediliste jalatsite ja tallatugede valmistamine. Teenindus eelneval kokkuleppel, info Daavo Viljur 655 4130 või janek.viljurmail.ee
* Eesti Ortoosikeskus OÜ - ortopeediliste jalatsite ja tallatugede valmistamine peamiselt lastele. Teenindus eelneval kokkuleppel, info Kalev Toots 657 5556 või lidatanet.ee.
* Tervise Abi OÜ – teenindus Tartus Aleksandri 8, info telefonil 7333 871.
* OÜ Jalatsiexpert – teenindus Puusepa 1a ruumis 2028 kl 12–18, info tel 533 4007
Sotsiaaltoetused
Majanduslike raskuste korral on Tartu linna elanikel õigus taotleda täiendavaid sotsiaaltoetusi hädavajalike kulude osaliseks katmiseks.
Täiendavate sotsiaaltoetuste andmine on reguleeritud Tartu Linnavolikogu 31.jaanuari 2008. a määrusega nr 81 "Täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise kord".
Toetuse taotlemine
Taotluse esitamine ja abivajaduse selgitamine toimub piirkonnakeskustes.
* Ülejõe piirkonnakeskus aadressil Staadioni 52, tel 7361 684
Raadi-Kruusamäe, Ülejõe kuni Raatuse tn paarisnumbritega majad.
* Annelinna piirkonnakeskus aadressil Kalda tee 4-2, tel 7461 467
Raatuse tn paaritute numbritega majad kuni Kalda tee 20 (k.a), Jaamamõisa.
* Nõlvaku piirkonnakeskus aadressil Kaunase pst 23, tel 7461 466
Annelinn alates Kalda tee 22, Anne 71, 73, 75, 77, 79, 80-90, 92, Jaama 171 kuni Annelinna lõpuni, Ihaste.
* Karlova- Tamme piirkonnakeskus aadressil Rahu 15, tel 7361 885
Karlova, Ropka, Tammelinn, Variku, Ränilinn. Piirneb Riia tn paarisnumbritega majade ja Emajõega.
* Tähtvere- Veeriku piirkonnakeskus aadressil Vaksali 14, tel 7461 764
Kesklinn, Tähtvere, Supilinn, Veeriku. Piirneb Riia tn paaritute numbritega majade ja Emajõega.
Vastuvõtt piirkonnakeskustes E 15-18; K 8-12; R 9-12.
Toetuse määramise vajaduse otsustab sotsiaaltöötaja hinnangu alusel Tartu LV sotsiaalhoolekande komisjon.
Toetuse ja toetuse suuruse määramisel arvestatakse perekonnaliikmete ülalpidamiskohustust, pereliikme sissetulekuid, kulude kompenseerimist teistest sotsiaaltoetustest. Taotlus toetuse saamiseks vaadatakse läbi ühe kuu jooksul peale taotluse esitamist.
Ühekordsed toetused on:
* kriisitoetus - toetus kriisiolukorra leevendamiseks, mille on põhjustanud õnnetusjuhtum, tulekahju, vargus, perekonnaliikme haigestumine, invaliidistumine, surm vms;
* invaabivahendi toetus - toetus puuetega inimestele ortopeediliste ja invatehniliste abivahendite ostmisel ja rentimisel omaosaluse osaliseks katmiseks (toetuse suurus on üldkuhul 50% inimese omaosalusest);
* ravitoetus - toetus ravimite väljaostmiseks, raviprotseduuridel osalemise kulude hüvitamiseks, mida ei rahastata haigekassa või sotsiaalkindlustusameti vahenditest;
* küttetoetus - üks kord aastas makstav toetus küttematerjali (puit, brikett, kivisüsi jne) ostmiseks autonoomse küttesüsteemi kasutajale (toetuse suurus on kuni 4-kordne kehtiv toimetulekupiir);
* kolimistoetus - toetus sotsiaaleluruumi üürnikule jt vähekindlustatud inimesele eluruumi saamisel või ümberkolimisel;
* remonditoetus - toetus eluruumi hooldusremondi kulude katmiseks;
* olmeseadmetoetus - toetus mõõturite (vee-, gaasi-, elektriseadmete) soetamiseks ja remontimiseks;
* laste toimetuleku tagamise toetus - toetus lastele koolitarvete, riiete, jalanõude jm hädavajaliku ostmiseks;
* dokumenditoetus - toetus isikutunnistuste ja elamisloa riigilõivu tasumiseks ja dokumendifotode tegemiseks;
* transporditoetus - toetus raviprotseduuridele, taastusravile ja hoolekandeasutusse sõitmise kulude osaliseks hüvitamiseks;
* aabitsatoetus - toetus 1. klassi minevale lapsele koolitarvete ostmiseks (taotleja avalduseta määratakse toetus peredele, kes jooksval kalendriaastal on saanud toimetulekutoetust vähemalt 3 kuud või kelle lasteasutuses käivad lapsed on eelneval õppeaastal olnud toitlustamise toetuse saajad);
* Tšernobõli veterani toetus;
* eaka toetus - toetus 100 aastasele ja vanemale sünnipäevaks;
* toetus muudel eespool määratlemata juhtudel.
Sotsiaalnõustamine
Hoolduse, sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, hooldusvajaduse , hooldaja- ja hooldajatoetuse, invataksoteenuse, isikliku abistaja , ööpäevaringse hoolekandeteenuse ning hooldaja tegevuse osas nõustavad eakate ja puuetega isikute hoolekandeteenistuse piirkondlikud sotsiaaltöötajad.
* Ülejõe piirkonnakeskus aadressil Staadioni 52, tel 736 1684
Raadi-Kruusamäe, Ülejõe kuni Raatuse tn paarisnumbritega majad.
* Annelinna piirkonnakeskus aadressil Kalda tee 4-2, tel 746 1467
Raatuse tn paaritute numbritega majad kuni Kalda tee 20 (k.a), Jaamamõisa.
* Nõlvaku piirkonnakeskus aadressil Kaunase pst 23, tel 746 1466
Annelinn alates Kalda tee 22, Anne 71, 73, 75, 77, 79, 80-90, 92, Jaama 171 kuni Annelinna lõpuni, Ihaste.
* Karlova- Tamme piirkonnakeskus aadressil Rahu 15, tel 736 1885
Karlova, Ropka, Tammelinn, Variku, Ränilinn. Piirneb Riia tn paarisnumbritega majade ja Emajõega.
* Tähtvere- Veeriku piirkonnakeskus aadressil Vaksali 14, tel 746 1764
Kesklinn, Tähtvere, Supilinn, Veeriku. Piirneb Riia tn paaritute numbritega majade ja Emajõega.
* Vastuvõtt piirkonnakeskustes E 15-18; K 8-12; R 9-12.
Teovõime piiramise, eestkoste seadmise, erihooldekodusse suunamise, teovõimetu isiku eestkostja tegevuse suhtes nõustavad eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse sotsiaaltöötajad aadressil Raekoja plats 3 tuba 108, tel 7361 310 ja tuba 110, tel 7361 313.
Eluruumide kohandamise suhtes nõustab eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse peaspetsialist aadressil Raekoja plats 3 tuba 105, tel 7361 314.
Toit ratastel, intervallhoolduse, turvanupu, hooldekodusse ja psüühikahäirega eakate hoolekandeteenustele suunamise osas nõustab eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistuse sotsiaaltöötaja aadressil Raekoja plats 3 tuba 103, tel 7361 306.
Psühholoogilist nõustamist pakub kriisiolukordadesse sattunud isikutele Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus aadressil Vaksali 14 II korrus, Keskus on avatud E - N 10.00-18.00, R 10.00-13.00. Vähekindlustatud tartlased saavad sotsiaaltöötaja suunamisel nõustamist tasuta.
Koduhooldus
Koduhoolduse eemärgiks on eakate, füüsilist abistamist vajavate isikute ja vaimse tervise probleemidega eakate, kes ei tule iseseisvalt toime igapäevatoimingutega, abistamine kodus ja asjaajamisel väljaspool kodu.
Tartu linnas on kaks koduhooldusteenust pakkuvat asutust: Päevakeskus Kalda ja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus. Koduhooldusteenuse osutamine Päevakeskus Kalda poolt toimub vastavalt Tartu Linnavalitsuse 23.04.1998.a. määrusele nr. 17 Tartu linna asutuse Päevakeskus Kalda koduteenuste loetelu ja nende osutamise tingimuste kinnitamine ja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse poolt vastavalt sihtasutuse ja Tartu LV sotsiaalabi osakonna vahel sõlmitud riigihankelepingule.
Päevakeskus Kalda osutab koduhooldusteenuseid eakatele, füüsilist abistamist vajavatele ja SA Vaimse Tervise Hooldekeskus vaimse tervise probleemidega eakatele.
Päevakeskus Kalda
Päevakeskus Kalda poolt osutatavat koduhooldust korraldavad koduhooldusinspektorid järgmistel aadressidel:
* Ülejõe piirkond aadressil Staadioni 52, tel 736 1692;
* Annelinn aadressil Kaunase pst 22, tel 746 1016;
* Karlova- Tamme piirkond aadressil Rahu 15, tel 736 1889;
* Tähtvere- Veeriku piirkond aadressil Vaksali 14, tel 746 1703.
Teenusele võetakse üksielavad tartlased, kelle täisealised lapsed ei ela Tartu linnas või kelle täisealised lapsed ei ole puude tõttu võimelised vanemate abivajadust kompenseerima.
Teenusele võtmisel täidetakse hooldusinspektori poolt kliendikaart, teostatakse kodukülastus, mille käigus hinnatakse teenuste vajadus ja sõlmitakse kliendiga leping koduhooldusteenuste osutamiseks.
Koduhooldusteenused on toiduainete kojutoomine, koristamine, pesu pesemise korraldamine, abistamine pesemisel ja kütmisel, nõustamine, abistamine asjaajamisel väljaspool kodu. Keskmiselt külastatakse klienti kahel korral nädalas. Lähtuvalt abivajadusest toimuvad külastused ka sagedamini või harvem. Koduhooldusteenust osutatakse esmaspäevast reedeni.
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus
SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse poolt pakutavale koduhooldusteenusele suunab Tartu LV sotsiaalabi osakond aadressil Raekoja plats 3 tuba 103, tel 7361306, tiina.haasraad.tartu.ee.
Teenusele suunatakse perearsti saatekirja alusel vaimse tervise probleemidega eakad.
Teenusele suunatud isikute suhtes teostab SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse eakate hooldusosakond abivajaduse ja teenuste vajaduse hindamise, mille käigus määratletakse teenustundide arv.
Koduhooldusteenused on kliendi nõustamine, toiduainete kojutoomine, koristamine, pesu pesemise korraldamine, abistamine pesemisel ja kütmisel. Keskmiselt külastatakse klienti kahel korral nädalas. Lähtuvalt abivajadusest toimuvad külastused ka sagedamini või harvem. Koduhooldusteenust osutatakse esmaspäevast reedeni.
Hooldekodu ja hooldekodusse suunamine
Taotlemine
Hooldekodusse suunamiseks esitab eakas või tema lähedane taotluse ja meditsiinilis- ambulatoorse kaardi Tartu LV sotsiaalabi osakonnale. Viimase täidab eaka pere- või raviarst.
Taotluse menetlemine
Taotluse menetlemise käigus külastab eakat sotsiaaltöötaja ja selgitab välja abivajaduse ja vajaduse isiku osalisele Tartu linna ülalpidamisele võtmiseks. Sotsiaaltöötaja selgituse ja kogutud dokumentide alusel otsustab Tartu LV sotsiaalhoolekande komisjon eaka hooldekodu teenuse vajajana arvele võtmise. Sotsiaalhoolekande komisjoni otsuse alusel suunatakse teenuse vajajana arvele võetud eakas hooldekodu teenusele.
Kellel on õigus osalisele Tartu linna ülalpidamisele hooldekodus
* eakad, kellel puuduvad ülalpidamiskohustusega lähedased. Vastavalt perekonnaseadusele on lastel kohustus ülal pidada oma abivajavaid vanemaid. Sellest lähtuvalt ei võta Tartu linn enda ülalpidamisele eakaid, kellel on olemas lapsed, kes võiksid tasuda eaka hooldusega seotud kulud hooldekodus.
* eakad, kellel endal puudub vara hoolduskoha eest tasumiseks. Ülalpidamiskulude katmise selgitamiseks hinnatakse eaka käsutuses olevat vara, mille väljarentimisest või müügist saadud tuluga on võimalik katta hooldekodukulud.
Täiendav info ja hooldekodusse suunamiste taotluste vastuvõtt:
Raekoja plats 3 tuba 103, tel 7361 306, 7361 305, Tiina.Haasraad.tartu.ee Elektroonilise taotluse saatmise korral e-kirjaga, peab taotlus olema eaka poolt digitaalselt allkirjastatud.
Tartu linnas on kaks eakatele ööpäevaringset hooldust pakkuvat hoolekandeasutust Tartu Hooldekodu ja Nõlvaku Hooldekeskus.
Mõlemad asutused on Tartu linna omanduses ja teenusele suunab Tartu LV sotsiaalabi osakond.
* Tartu Hooldekodu tegevus on suunatud eakatele, kelle abivajadus on seotud füüsilise abistamisega eneseteeninduses ja igapäevatoimingutes.
* Nõlvaku Hooldekeskus abistab psüühiliste erivajadustega eakaid, kes vajavad suunamist ja abistamist igapäevatoimingutes ja eneseteeninduses.
Nii Tartu Hooldekodus kui Nõlvaku Hooldekeskuses on piiratud arv kohti, mille eest tasub täielikult eakas ise või tema lähedased. Nendele kohtadele Tartu LV sotsiaalabi osakonna poolt suunamist ei toimu ja teenusele võtmise ja lepingu sõlmimise otsustab asutuse juhataja.
Lisaks Tartu linnas olemasolevatele ööpäevaringse hoolduse kohtadele ostab Tartu linn hooldekodu teenust Lõuna- Eesti hooldekodudelt.
Täiendav info Tartu Hooldekodust
Täiendav info Nõlvaku Hooldekeskusest
Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku kulude hüvitamine
Liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitatakse liiklusõnnetuses tekkinud kahju jalakäijale, jalgratturile ja sõidukijuhile.
Hüvitamisele kuuluvad:
* ajutisest töövõimetusest tulenev kahju;
* püsivast töövõimetusest tulenev kahju;
* kannatanu ravikulud;
* surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral kannatanu ülalpeetava elatise vähenemine või kaotus, samuti matusekulu;
* liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju.
Püsiva töövõimetuse tekkimise korral hüvitatakse kannatanule:
* uue eriala õppimisega seotud kulud, kui omandatud eriala suurendab kannatanu toimetulekut kuni 25 000 kr;
* toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemine kuni 130 000 kr;
* eluaseme kohandamine liikumispuude korral kuni 100 000 kr.
Ravikuludest hüvitatakse:
* tervisekahjustuse ravimise kulud;
* ravimite soetamise kulud;
* raviga seotud raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulud;
* muud otsesed kulud.
Surmaga lõppenud liiklusõnnetuse korral on hüvitise saamise õigus:
* hukkunu matuseid korraldanud isikul;
* isikutel, kelle elatiseks kujunenud summa vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu pere ülalpidamiskuludest. Elatise vähenemise hüvitis määratakse pere igale liikmele, kelle elatis vähenes hukkunu osa äralangemise tõttu. Pereliige on lesk, alaealised lapsed, töövõimetud täisealised lapsed, ülalpidamisel olnud töövõimetud vanemad, muud ülalpidamisel olnud töövõimetud isikud.
Täiendav info: Liikluskindlustuse seadus, Liikluskindlustuse fond.
Riiklik rehabilitatsiooniteenus
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist. Laste puhul on rehabilitatsiooni eesmärgiks tingimuste loomine arenguks ja hariduse omandamiseks, tööealiste inimeste puhul tööle asumise soodustamiseks ja tööjõu taastamiseks, eakate inimeste puhul iseseisva toimetuleku ja sotsiaalse aktiivsuse soodustamiseks. Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse isiku toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu ja töö)keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Hinnatakse hooldusteenuste vajadust, vajadusel nõustatakse isikut ja tema pereliikmeid, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.
Kes saavad taotleda rehabilitatsiooniteenust?
* Puude raskusastet taotlevad lapsed ja tööealised inimesed (arstliku ekspertiisi komisjoni suunamisel);
* Puudega lapsed ja täisealised inimesed;
* 16-a kuni vanaduspensioni ealised psüühilise erivajadusega inimesed, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%;
* Alaealised õigusrikkujad alaealiste komisjoni otsuse alusel.
Missuguseid teenuseid osutatakse?
* Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 kuud – 3 aastat)
* Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia
* Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:
o rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooniplaani koostamine;
o rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine ja täitmise tulemuste hindamine;
o füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
o tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus;
o sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
o eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
o psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
o logopeedi teenus (individuaalne, perele ja grupile).
Allikas: http://www.rehabilitatsioon.invainfo.ee/
Täisealisele isikule eestkostja määramine
01.07.2002 jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusega seoses on oluliselt muutunud täisealiste isikute teovõimetusega seotud valdkond.
Kui isik on tunnistatud kohtuotsusega teovõimetuks, loetakse alates 01. juulist 2002, et isik on piiratud teovõimega ja tema üle on seatud eestkoste.
Alates 01.07.2002 ei tunnistata isikuid kohtuotsusega enam teovõimetuks. Kui on alust arvata, et täisealine isik on vaimuhaige, nõrgamõistuslik või tal on muu psüühikahäire, saab sellisele isikule määrata eestkostja. Eestkoste seadmise otsustab kohus. Täisealisele isikule eestkostja määramise avalduse võib esitada kohtule täisealine laps, vanem või eestkosteasutus; samuti abikaasa, kes elab koos isikuga, kelle teovõimetuks tunnistamist taotletakse.
Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
Eestkoste seatakse piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostja on piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja ja on kohustatud ülal pidama ja hoolitsema piiratud teovõimega isiku eest. Isikule eestkostja määramisel kaasatakse protsessi eestkosteasutus, kelleks Tartu linna elanike osas on Tartu Linnavalitsus.
Juhul kui eestkostet vajaval isikul puuduvad kohtule avaldust esitamist õigustatud isikud (täisealised lapsed, vanemad, kooselav abikaasa), pöördub kohtusse avaldusega eestkosteasutus, so Tartu Linnavalitsus. Vajalikud andmed kohtule esitamiseks kogub ja valmistab ette sotsiaalabi osakond, kellele tuleb esitada järgmised dokumendid:
* avaldus;
* eestkostjaks määratava isiku kirjalik nõusolek;
* tulevase eestkostetava passi koopia;
* tulevase eestkostja passi koopia;
* puude määramise otsuse koopia (otsuse olemasolul).
Täisealisele isikule eestkostja määramise avalduses märgitakse:
kuidas isikule eestkostja määramine puudutab avaldaja huve, samuti asjaolud, mis kinnitavad, et isik vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Samuti tuleb avalduses märkida soovitava eestkostja isik ja tema kirjalik nõusolek ning piiratud teovõimega isiku arvamus talle eestkostja määramise ning eestkostja isiku kohta, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab.
Täisealisele isikule eestkoste seadmist valmistab ette psüühilise erivajadusega isikute sotsiaalprobleeme lahendavad sotsiaaltöötajad:
Marju Mägi (Raekoja plats 3 tuba 110
tel 7361 313, Marju.Magiraad.tartu.ee
vastuvõtuajad: E 15-18; K 8-12 ja N 9-12)
Eda Lään (Raekoja plats 3 tuba 108,
tel 7361 310, Eda.Laanraad.tartu.ee
vastuvõtuajad: E 15-18; K 8-12 ja N 9-12)
ja jurist (Raekoja plats 3 tuba 109, tel 7361 315,
vastuvõtuajad: E 15-18 ja K 8-12).
Erihooldekodusse suunamine
Erihooldekodu on psüühiliste erivajadustega isikute ööpäevaringne hoolekandeasutus.
Erihooldekodusse saamiseks peab isik üldjuhul olema läbinud rehabilitatsiooniteenuse ja talle on koostatud rehabilitatsiooniplaan.
Suunamise taotleja või taotleja esindaja pöördub elukohajärgse pensioniameti juhtumikorraldaja poole.
Tartus juhtumikorraldaja Anne Vindi poole (kabinet 111 Põllu 1a Tartu 50303; telefon 744 7465; Anne.Vintkirjavahemarktartu.ensib.ee; vastuvõtt E, R 8.30-13.30 N 12-16.30).
Dokumendid võib saata Sotsiaalkindlustusametile ka postiga või viia isiklikult juhtumikorraldajale.
Vajalik on esitada juhtumikorraldajale avaldus koos järgnevate dokumentidega (erandiks on kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isik):
* kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mis näeb ette erihoolekandeteenust;
* hooldamisele suunatava isikut tõendav dokument või selle koopia.
Sotsiaalkindlustusamet otsustab isiku erihoolekandeteenusele suunamise või sellest keeldumise 15 tööpäeva jooksul arvates taotluse ja kõikide nõutavate dokumentide saamisest.
Sotsiaalkindlustusamet väljastab isikule suunamisotsuse erihoolekandeteenusele, kui isik vastab temale esitatud nõuetele, riigil on selleks raha ja teenuse osutajal vaba koht.
Teenusele suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul kokkulepitud tähtpäeval.
Täpsem info Sotsiaalkindlustusameti kodulehel või infotelefoni 16106.
Eakate ja puuetega inimeste hoolekandeteenistus
Indrek Sooniste
indrek.soonisteraad.tartu.ee
Allikas: http://www.tartu.ee/
29.03.2010 |