Helen Keller
Helen Adams Keller sündis 27. juunil 1880. aastal Alabamas ja suri 1. juunil 1968. aastal Connecticutis USAs. Helen Keller oli kirjanik, ühiskonnategelane ja lekor. Ta oli esimene pimekurt inimene, kes sai bakalaureusekraadi. Helen Keller reisis palju ja seisis naiste õiguste, tööliste õiguste ja sotsialismi eest. Ta oli sõja vastu.
Helen Keller sündis endise armeeohvitseri peresse. Tema pere pärines Šveitsist. Helen Keller ei sündinud pimekurdina, ta jäi 19-kuuselt haigeks kas sarlakitesse või meningiiti. Haigus ei kestnud kaua, aga see jättis Heleni pimekurdiks. Seitsmeaastaseks saamiseni oli Helen Kelleril üle 60 koduviipe, mille abil ta suhtles oma perega.
1886. aastal läks Helen Keller oma isaga silma-, kõrva-, nina- ja kurguarsti juurde Baltimore’s, kes saatis nad Alexander Graham Belli juurde. Bell omakorda soovitas Helen Kelleril pöörduda Perkinsi Pimedate Instituuti. Kooli direktor palus Anne Sullivanil, kes oli 20-aastane vaegnägija, saada Heleni õpetajaks. Sellega algas 49-aastane koostöö õpetaja Anne Sullivani ja Helen Kelleri vahel.
Anne Sullivan saabus Kellerite koju märtsis 1887. aastal ja hakkas kohe Helenit õpetama, sõrmendades ta kätte sõnu. Suhtluses saabus läbimurre järgmisel kuul, kui Helen sai aru, et sõna „vesi“ viitab ta käe peale jooksvale veele. Siis ta hakkas pidevalt Anne Sullivanilt asjade nimetusi küsima.
Mais 1888. aastal alustas Helen Keller õppimist Perkinsi Pimedate Instituudis. 1894. aastal kolisid Helen ja Anne New Yorki, et käia Wright-Humansoni Kurtide Koolis ja Horace Manni Kurtide Koolis. 1896. aastal jõudsid nad Massachusettsisse tagasi ja Helen astus Cambridge’i Noorte Daamide Kooli. 1900. aastal astus ta Radcliffe’i kolledžisse. 1904. aastal, 24-aastasena lõpetas Helen Radcliffe’i kolledži. Helen Keller oli esimene pimekurt inimene, kes sai bakalaureusekraadi.
Anne Sullivan abiellus John Macyga 1905. aastal. Helen Keller kolis Anne’i ja Johniga Forest Hillsi Queensis. 1914. aastal hakkas Anne’i tervis halvenema ja Polly Thompson sai majapidajaks. Kui Anne Sullivan suri 1936. aastal, kolisid Helen Keller ja Polly Thompson Connecticuti. Nad reisisid terves maailmas ja korjasid pimedatele raha. Polly Thompson suri 1960. aastal. Helen Kelleri eest hakkas hoolitsema Winnie Corbally, kes sai ta kaaslaseks kogu ülejäänud eluks.
Helen Keller sai maailmakuulsaks kirjanikuks ja loengupidajaks. Ta seisis puuetega inimeste õiguste eest, oli patsifist, naisõiguslane, sotsialist ja sündimuskontrolli pooldaja. Helen Keller ja George Kessler asutasid 1915. aastal Helen Kelleri Rahvusvahelise Organisatsiooni, mis tegeleb nägemise, tervise ja toitumise uurimisega. 1920. aastal aitas ta asutada Ameerika Tsiviilõiguste Liitu. Helen Keller ja Anne Sullivan reisisid üle 39 riigis, sh mitu korda Jaapanis. Helen Keller kohtus kõikide Ameerika presidentidega alates Grover Clevelandist kuni Lyndon B. Johnsonini ja oli sõber mitmete kuulsustega, nt Alexander Graham Belli, Charlie Chaplini ja Mark Twainiga.
Helen Keller kirjutas kokku 12 raamatut ja mitmeid artikleid. Tema tuntuim raamat on „The Story of My Life“ („Minu elu lugu“), autobiograafia, mille ta kirjutas Anne Sullivani ja ta abikaasa John Macy abiga. Helen Kelleri ja ta õpetaja Anne Sullivani lugu on esitatud filmis „The Miracle Worker“ („Imetegija“) ja mitmes teises filmis. Helen Keller on kujutatud mitmetel postmarkidel ja Alabama osariigi veeranddollarisel. Helen Kelleri järgi on nimetatud haiglaid, tänavaid ja koole. Helen Kellerist on loodud pronkskuju, mis asub USA Kapitooliumi Külastuskeskuses. See kujutab hetke, kus seitsmeaastane Helen Keller sai aru sõnast „vesi“.
Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Keller
Helen Keller sündis endise armeeohvitseri peresse. Tema pere pärines Šveitsist. Helen Keller ei sündinud pimekurdina, ta jäi 19-kuuselt haigeks kas sarlakitesse või meningiiti. Haigus ei kestnud kaua, aga see jättis Heleni pimekurdiks. Seitsmeaastaseks saamiseni oli Helen Kelleril üle 60 koduviipe, mille abil ta suhtles oma perega.
1886. aastal läks Helen Keller oma isaga silma-, kõrva-, nina- ja kurguarsti juurde Baltimore’s, kes saatis nad Alexander Graham Belli juurde. Bell omakorda soovitas Helen Kelleril pöörduda Perkinsi Pimedate Instituuti. Kooli direktor palus Anne Sullivanil, kes oli 20-aastane vaegnägija, saada Heleni õpetajaks. Sellega algas 49-aastane koostöö õpetaja Anne Sullivani ja Helen Kelleri vahel.
Anne Sullivan saabus Kellerite koju märtsis 1887. aastal ja hakkas kohe Helenit õpetama, sõrmendades ta kätte sõnu. Suhtluses saabus läbimurre järgmisel kuul, kui Helen sai aru, et sõna „vesi“ viitab ta käe peale jooksvale veele. Siis ta hakkas pidevalt Anne Sullivanilt asjade nimetusi küsima.
Mais 1888. aastal alustas Helen Keller õppimist Perkinsi Pimedate Instituudis. 1894. aastal kolisid Helen ja Anne New Yorki, et käia Wright-Humansoni Kurtide Koolis ja Horace Manni Kurtide Koolis. 1896. aastal jõudsid nad Massachusettsisse tagasi ja Helen astus Cambridge’i Noorte Daamide Kooli. 1900. aastal astus ta Radcliffe’i kolledžisse. 1904. aastal, 24-aastasena lõpetas Helen Radcliffe’i kolledži. Helen Keller oli esimene pimekurt inimene, kes sai bakalaureusekraadi.
Anne Sullivan abiellus John Macyga 1905. aastal. Helen Keller kolis Anne’i ja Johniga Forest Hillsi Queensis. 1914. aastal hakkas Anne’i tervis halvenema ja Polly Thompson sai majapidajaks. Kui Anne Sullivan suri 1936. aastal, kolisid Helen Keller ja Polly Thompson Connecticuti. Nad reisisid terves maailmas ja korjasid pimedatele raha. Polly Thompson suri 1960. aastal. Helen Kelleri eest hakkas hoolitsema Winnie Corbally, kes sai ta kaaslaseks kogu ülejäänud eluks.
Helen Keller sai maailmakuulsaks kirjanikuks ja loengupidajaks. Ta seisis puuetega inimeste õiguste eest, oli patsifist, naisõiguslane, sotsialist ja sündimuskontrolli pooldaja. Helen Keller ja George Kessler asutasid 1915. aastal Helen Kelleri Rahvusvahelise Organisatsiooni, mis tegeleb nägemise, tervise ja toitumise uurimisega. 1920. aastal aitas ta asutada Ameerika Tsiviilõiguste Liitu. Helen Keller ja Anne Sullivan reisisid üle 39 riigis, sh mitu korda Jaapanis. Helen Keller kohtus kõikide Ameerika presidentidega alates Grover Clevelandist kuni Lyndon B. Johnsonini ja oli sõber mitmete kuulsustega, nt Alexander Graham Belli, Charlie Chaplini ja Mark Twainiga.
Helen Keller kirjutas kokku 12 raamatut ja mitmeid artikleid. Tema tuntuim raamat on „The Story of My Life“ („Minu elu lugu“), autobiograafia, mille ta kirjutas Anne Sullivani ja ta abikaasa John Macy abiga. Helen Kelleri ja ta õpetaja Anne Sullivani lugu on esitatud filmis „The Miracle Worker“ („Imetegija“) ja mitmes teises filmis. Helen Keller on kujutatud mitmetel postmarkidel ja Alabama osariigi veeranddollarisel. Helen Kelleri järgi on nimetatud haiglaid, tänavaid ja koole. Helen Kellerist on loodud pronkskuju, mis asub USA Kapitooliumi Külastuskeskuses. See kujutab hetke, kus seitsmeaastane Helen Keller sai aru sõnast „vesi“.
Allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Helen_Keller
5.05.2010 |