Ants Kannike sündis kuuljana, pere  II lapsena  6-lapselises peres Kose vallas. Ema oli õpetaja ja isa autojuht. Alghariduse sai Harmi 7-klassilises koolis, mille lõpetas 1953.a. Edasi asus õppima Mõdriku Tehnikumi – õppima põllumajanduse mehhanisaatori ametit. Kahjuks pidi katkestama õppimise II kursusel 1955. aastal, sest haigestus ajukelme põletikku , mille tagajärjel kaotas kuulmise.

Õpihimulise noormehe saatsid vanemad õppima Tartusse, kus lõpetas edukalt Kurtide ja Pimedate Kaugõppe-Keskkooli. Samal ajal töötas ka EKÜ Tartu Ettevõtte puidutsehhis.

Soov edasi õppida ja kõrghariduse omandada viisid Ants Kannikese Tallinna Polütehnilisse Instituuti koos Ants Maidlaga. Instituudi lõpetas heade hinnetega 1969. aastal masinaehituse insenerina. Oli esimene kurt inimene, kes lõpetas kõrgkooli ja pealegi ilma viipekeele tõlgi abita.

Järgnesid tööaastad Tartu ÕTE peainsenerina kuni 1977.a. edutati ta EKÜ Keskjuhatusse tööle. Töötas seal kuni ettevõtete asemele moodustati osaühingud.

Tulles kurtide hulka lõi Ants Kannike aktiivselt kaasa spordis ja ühiskondlikus elus. Lemmikala spordis oli lauatennis (I spordijärk), võrkpall, kergejõustik, vanemas eas ka orienteerumine. Kuulus aastakümneid Eesti kurtide koondisse. Vanemas eas kui aktiivsest spordist loobus oli asendamatu spordikohtunik ja võistluste organiseerija.

Tartu elu perioodil juhtis 10 aastat EKÜ Tartu Territoriaalosakonna tegevust. Aastakümneid kuulus EKÜ pleenumi ja presiidiumi koosseisu oli kuni surmani EKL juhatuse aseesimees. Oli Eesti Kurtide Spordiliidu president.

Inimesena oli Ants Kannike väga sõbralik ja seltsiv inimene, sai hästi läbi nii kurtide kui ka kuuljatega. Abielludes hilja oli väga perehoidlik inimene. Abikaasa Riinaga sai ühist elu 24 aastat.

Meile kurtidele jääb Ants Kannikesest hea mälestus kui sõbralikust, aktiivsest ja oma saatust trotsivast edukast kurdist.

Eesti Kurtide Liidu juhatus