1864 |
Esimeste kurtide laste õpetamine Vändras |
1866 |
Kurtide kooli (erakool) asutamine Vändras, 7-aastane õppeaeg |
1876 |
Esimene Baltimaade kurtide koolide õpetajate konverents |
1880 |
Kurtide laste ülalpidamise ja koolitamise seltsi Heewata asutamine |
1893 |
Valmis uus koolimaja Vändras |
1893 |
Saaremaa kurtide kooli asutamine (Pühas) |
1896 |
Esimene eestikeelne käsikirjaline kurtide lugemik (Vändras) |
1897 |
Lõuna-Eesti kurtide kooli asutamine Põlvas |
1901 |
Esimene kurt sai tööd raamatuköitmise õpetajana Vändra koolis |
1903 |
Esimene Eesti kurtide kooli õppekava |
1916 |
Lõuna-Eesti kurtide kool suleti koolijuhataja surma tõttu (Põlvas) |
1917 |
Heewata Seltsi tegevuse lõpetamine |
1920 |
Vändra kurtide kool muudeti riigikooliks |
1924 |
Kurtide kooli kolimine Vändrast Porkunisse |
1925 |
Kooli pidulik avamine Porkunis |
1930 |
Porkuni kooli lõputunnistuse sisse seadmine |
1932 |
Majanduskriisi tõttu suleti Saaremaa kurtide kool (Pühas) |
1941 |
Teise kurtide kooli asutamine Tartus |
1949 |
Sügisest mindi Porkunis üle 9-aastasele õppeajale |
1952 |
Nürmikud ja kurdid lahutati vastavalt Tartusse ja Porkuni kooli |
1952 – 1954 |
Esimesed eestikeelsed kurtide kooli õpikud |
1953 – 1955 |
Uue koolimaja ehitamine Porkunis |
1960 |
Porkunis mindi üle 10-aastasele õppeajale |
1962/63 |
Tartus mindi üle 12- aastasele õppeajale, kooli lõpetajad said üldhariduskooli 8-klassilise hariduse. |
1963/64 |
Porkunis hakati kasutama sõrmendamist |
1964 |
Tartu Kaugõppe Erikoolis said esimesed õpilased keskhariduse |
1967 |
Ernst Sokolovski mälestuskivi avamine Porkunis (100. aastapäeva puhuks) |
1967 |
Porkuni õpilaste tööd (käsitöö, puutöö, joonistused) näitusel Berliinis |
1971 |
Porkuni kool läks üle 12-aastasele õppeajale. Hakati andma 8-klassilist haridust. |
1974 |
Esimesed kuuldeaparatuuri komplektid jõudsid Porkunisse ja Tartusse |
1976 |
Avati Eesti esimene õpetajale pühendatud skulptuur ,,Porkuni ema“ Porkunis. See oli Eesti Kurtide Ühingu kingitus Porkuni koolile. |
1978 |
Esimene lend kurte sai Porkunis 8-klassilise üldhariduskooli lõputunnistuse |
1986 |
Esimene Porkuni kooli lõpetanu astus kõrgkooli |
1988/89 |
Esimesed viipekeele kursused lastevanematele ja pedagoogidele Porkunis |
1989 |
Avati iseseisev kurtide lasteaiarühm Tallinnas – lasteaed-algkool Pääsupesa |
1989/90 |
Porkunis legaliseeriti esmakordselt viiplemine pedagoogi ja õpilase vahelise suhtlemisvahendina kogu õppe- ja kasvatustöö protsessis |
1990 |
Porkunis asutati Eesti Viipekeele Fond |
1990/91 |
Porkunis mindi oraalselt õpetuselt üle viipekeelsele õpetusele. Eesti keelt õpetati võõrkeelena. |
1990/91 |
Esimesed kurdid õpetajad Porkunis |
1991 |
Avati kurtide laste algklass Tallinnas - lasteaed-algkool Pääsupesa. |
1993 |
Tallinna Pedagoogilises seminaris alustati kuulmispuudega noorte õpetamist. Õpe kestis kolm aastat. Neist said kurtide laste õpetajad. |
1994 |
Kakskeelse õppemeetodiga kurtide kooli avamine Tallinnas – Tallinna Kurtide Kool |
1996 |
Tartu 1. Eriinternaatkool muutis nime. Uueks nimeks sai Tartu Hiie Kool. |
2001 |
1994/95 aastal astusid Porkuni kooli vaimupuudega kuuljad õpilased. Kurtide arv vähenes. Viimane lend normintellektiga kurte lõpetas Porkuni kooli 2001. aastal. |
2005 |
Tallinna Kurtide Kool muutis nime. Kooli uueks nimeks sai Tallinna Heleni Kool. |