,,Meie, kurttummad (kurdid – toim.), oleme ammu tunnud (tundnud – toim.) põlevat igatsust oma seltsi järele, nagu sarnased teistes maades ju ammust ajast kurttummadel olemas. Kuid rasked ajad ja elutingimused on sundinud meid paremaid aegu ootama jääma. Nüüd on see meil võimalikukus saanud. Meie, kolm asutajat kurttumma, andsime 21. märtsil 1922. a. Eesti kurttummade seltsi põhikirja Tallinna-Haapsalu Rahukogule registreerimiseks, mille 22. mail registreeritult kätte saime. Sellega on Eesti kurttummade selts seaduslikult jõusse astunud. Meie otsekohene ülesanne on nüüd kokku tulla ja ühiselt läbi arutada igasuguseid küsimusi, mis meil südamel on.“ (Vaba Maa 1922). Seltsi asutajad olid Karl Luht ja Rein Tomson Tallinnast ning Eduard Kalm Võhmast. Andrei Jegorov oli asutajate hulgast välja jäetud.
Eesti Kurttummade Selts asutati Tallinnas, kui põhikiri oli koostatud, läbi vaadatud ja asutamisluba saadud. Seltsi asutamiseks oli vajalik summa (14150 marka), mille maksid 82 isikut. Nende seas oli ka kurte riigi teistest regioonidest. 18. juunil 1922. aastal toimus Tallinnas, linna I algkooli ruumes Kooli tänav 2 esimene ametlik seltsi koosolek, millest võttis osa 64 inimest. Koosoleku avasid Karl Luht ja Rein Tomson. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks ,,Eesti kurttummade haridusist ja kõlbelist tasapinda tõsta ja kõigile kaasõnnetuile nende raskes ainelises seisukorras abi anda“. Eesmärgi saavutamiseks võis selts ,,asutada oma kodu, töökodasid, oma tööde saaduste müügikohti, abiandmise, haiguse ja matmise kassasid, avada raamatukogusid ja lugemistubasid, korraldada koosolekuid ja kõneõhtuid, spordiharjutusi, toime panna pidusid, näitemüüke, ette võtta korjandusi ja avada osakondi tarvidust mööda Eesti Vabariigi piirides“.
Rahalist toetust oma eesmärgi saavutamiseks sai selts sisseastumis- ja liikmemaksudest, annetustest, abirahadest, pärandustest ja muudest seltsi ettevõtmisest. Seltsi liikmeteks võisid olla mõlemast soost, vähemalt 16 aasta vanused Eesti Vabariigi kodanikud. Hääleõiguse omandas liige 18-aastaselt. Kinnisel hääletamisel valiti seltsi juhatusesse Rein Tomson, Vladimir Telg, Karl Luht, Tõnis Steinberg, Karl Saarestik ja Juhan Altberg. Ametite jaotamisel oli esimeheks Karl Luht, kirjatoimetajaks Rein Tomson ja kassapidajaks Juhan Altberg. Aastaseks liikmemaksuks otsustati määrata 300 marka ja sisseastumiseks 25 marka. Rein Tomsoni avalduse põhjal, et ,,tema mõjuval põhjustel on sunnitud kirjatoimetaja kohused enese poolt maha panema“, valiti kirjatoimetajaks kooliõpetaja Jaan Ernesaks (kuulja).
Allikad: Juta ja Kaarel Kotsar. 1997. „Eesti kurtide elu ajaraamat I“. Tallinn.
Vaba Maa, 8. juuni 1922. a.
1.12.2010 |