26. - 28. novembrini 2010.a. toimusid kaunis talvises Aravete puhkemajas EKL aktiivi ja ühingu esindajate nõupidamis- ja infopäevad.
Kohal olid EKL juhatuse liikmed ja suuremate ühingute esindajad.
Juhatuse esimees Tiit Papp ütles peale tervitust , et kahjuks pole kohal väiksemate ühingute esindajad Viljandist, Võrust ja Saaremaalt. Kohal olid esindajad Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Haapsalust ja EKNO esindajad, samuti EVTÜ esindajad. Eesti Viipekeeletõlkide Ühing kuulub nüüd ka Eesti Kurtide Liidu liikmesühingute hulka. Kohal olid kõik need inimesed, kes Eesti Kurtide Liidu praegust olukorda analüüsida soovisid ja selle kaudu püüda vaadata tulevikku ja pidada plaane, kuidas oma liikmete ja ka sama puudeliigi inimeste elu kergemaks ja kuuljate inimestega võrdsemaks muuta.
Uuest koduleheküljest, projektidest
Tiit Papp tegi ülevaate EKL kodulehe uuendamisega seotud probleemidest. VÜF fondist õnnestus saada rahastus projektile, millega EKL kodulehe saab viia kaasaegsele tasemele. Tiit arvas, et ka meil tuleks teha nii nagu Soome Kurtide Liidus ja ka teistes kurtide maailmas, et olulisest infost ja sündmustest tehakse lühivideod kodulehele. Kohalolijate poolt tehti ettepanek, et oluline info panna koduleheküljele silmapaistvale kohale. Tiit ütles, et kõik on plaanis rubriikide kaupa välja panna. Ja et uus kodulehekülg ja sellega seonduv kõigile liikmesühingutele tuttavaks ja kasutamine selgeks saaks, on projekti meeskonnal eesotsas juhatuse esimehe Tiit Papiga otsustatud teha Eestimaale ring peale ja käia ära ka Pärnus ja Tartus, mis on projekti ühe olulisema tegevusena plaanis. Kodulehele on lähemal ajal plaanis panna üles ka lühivideod ja sõrmendite tutvustus.
Maret Õun tutvustas projekti „Ohu ennetamisest“. Selle projektiga tegeldi alates aprillikuust. „Teoreem tulest“ tõlgiti viipekeelde. See koosneb 16 klipist, sisuks – mida tuleks teha tulekahju korral. Töö viipekeelde tõlkimisel polnud kerge, sest selgus, et osa viipemärke oli algselt puudu. Pärast filmi valmimist käidi seda Päästeametis näitamas, kus oldi filmist vaimustuses.
Probleemiks on , et Eestis SMS 112 süsteem praegu puudub. Selle süsteemi puudumise tõttu on kurdid olnud mitmeid kordi rasketes olukordades. Näite tõi Andrus Siig Pärnust, kus liiklusega seotud hädaolukorras aitas neid õnneks üks kuulja inimene, kes helistas politseisse. Probleemid on kiirabi ja tuletõrje kutsumisega. Aga ka taksot pole kurdil inimesel endal praegu võimalik kutsuda. On lubatud, et 2012.aastal hakkab SMS süsteem Häirekeskuses tööle.
Tiit Papp kõneles, et tal oli au Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajana käia Brüsselis. Tõlgina oli kaasas Tallinna Heleni Kooli inglise keele õpetaja Kadri Hein. Reis oli silmaringi laiendav ja arendav. Oli ka suhtlemisi teiste riikide kurtide inimestega rahvusvahelises viipekeeles.
Üritustest
Sloveenias toimus rahvusvaheline kurtide kultuuri festival , millest võttis osa 12 riiki. Eestit esindas grupp noori ja vanameister Mati Kartus. 2 aasta pärast toimub samasugune festival Tallinnas. Sloveenias kohal olnud riikidest soovisid kõik Eestisse tulla.
Tiit meenutas 2010. aasta suuremaid üritusi. Nendeks olid Porkuni vilistlaste kokkutulek ja rahvusvahelise kurtide päeva tähistamine Tallinnas „Nähtamatu laine nähtavaks“. Viimaseks ürituseks õnnestus taotleda ühekordne stipendium Tallinn- Kultuuripealinn 2011 rahadest.
Arutluse all oli küsimus, et meie ühingute liikmed registreeruvad üritustele sageli alles viimasel minutil. See muudab korraldajate olukorra keeruliseks. Samuti nurisetakse osavõtu- ja liikmemaksude suuruse üle. Maret Õun ütles, et inimesed kipuvad virisema, et igav on, aga kui liikmemaks on 100.-krooni, siis selle raha eest ei saagi ju midagi palju nõuda. Oleks rohkem raha , siis saaks ka rohkem üritusi teha. Liikmetel ja mitte-liikmetel on üritustel osavõtu tasu erinev. Andrus ütles, et neil Pärnus oli karneval. Kes olid maskeeritud - said sisse tasuta, kes ilma maskita - pidid maksma. Tiit võttis teema kokku, et kohtadel tuleb selgitada, et inimesed peaksid harjuma maksma.
Liikmemaksud
Tasuda tuleb ka mitmete föderatsioonide liikmemaksu, kuhu EKL kuulub. Tiit kõneles, et Euroopa Kurtide Föderatsiooni liikmemaks oli algul 500.-eurot, praegu aga 750.-eurot. Maailma Kurtide Föderatsiooni liikmemaks 2009-2012 on meil igal aastal 250.-eurot. Andruselt tuli ettepanek, et vähendataks meie liidu liikmemaksu – tuleks arvestada riigi majanduslikku olukorda, rahvaarvu ja liikmete arvu.
Arutati ka ühingute liikmemakse. Andrus ütles, et Pärnus tuleb 2011. a. liikmemaksuks 4 või 5 eurot, mitte rohkem. Mareti arvamus oli, et tuleks järgida üleriigilist suunda – mitte tõsta hinda, seetõttu on Tallinna ühingu liikmemaks õpilastele ja pensionäridele 2.-eurot, tööealistele, kes maksavad sularahas 7.-eurot ja neile, kes kannavad pangaarvele 6,50. Tartu KÜ uue aasta liikmemaksud otsustatakse alles 11.detsembri koosolekul.
Ruumide olukord
Kõige parem olukord ruumide osas on Pärnus, sealsed ruumid on ühingu kasutada tasuta. Ka kütte, vee ja elektri eest tasub OÜ Pinvet. Tallinnas ja Tartus tuleb ühingutel oma ruumide kütte ja majanduskulude eest tasuda. Tartus on mõnikord suuremaid üritusi võimalik korraldada ka kohalikus Puuetega Inimeste Kojas tasuta. Tallinna Puuetega Inimeste Koja ruumide kasutamise eest tuleb tasuda sümboolset üüri.
Viipekeele tõlketeenusest
Tiit Papp – viipekeele tõlketeenuse võimaldamisega on palju probleeme - alustades ülikoolidest ja kutsekoolidest. Kui 1 kurt inimene soovib minna kutsekooli endale sobivat eriala õppima, öeldakse talle, et otsigu kaaslasi, sest tõlgi saamiseks peab olema vähemalt 5 kuulmispuudega inimest. Kõrgkoolis võimaldatakse varem viipekeele tõlketeenust 1 kuu jooksul maksimaalselt 15000.-krooni eest. Haridusministeeriumi kirjas oli väga võhiklik soovitus, et peale paari kuud koos tõlgiga, hakaku kurdid õppejõu huultelt loenguid jälgima! On tehtud ka uuringuid huultelt lugemise kohta ja on välja selgitatud, et mõningaid häälikud polegi võimalik huultelt lugeda.
Tallinnas võimaldatakse vaid 10 tundi tõlketeenust kurdile inimesele terve aasta jooksul! Inimestel on vaja õppida erinevatel koolitustel, et end erialaselt täiendada, soovitakse käia teatris, erinevatel üritustel, loomulikult arsti juures, paljudes ametiasutustes jne. Kuidas saada 10 tunniga aastas hakkama? Ongi maha võetud mitmeid erinevaid tõlkesituatsioone, kuhu tõlki ei võimaldata, näiteks sünnipäevad. Aga kus on siin võrdsus ja võrdsed võimalused!? Mitmeid kordi on käidud Tallinna Linnavalitsuses ja sotsiaalabi osakonnas, et probleemile lahendust leida. Kõrgharidus on tagatud liikumispuuetega inimestele – muudetud ruumid ligipääsetavaks. Aga kui kurdid inimesed soovivad kõrghariduse omandamiseks viipekeele tõlketeenust, vastatakse – liiga kallis!
Liivi Hollman rääkis viipekeele tõlkide tasemetest ja et neid võib vaadata tõlkide ühingu kodulehelt. Ka sellest, et madalama kategooriaga tõlk võib osata rohkem ja keelatud tõlkida pole kusagil, aga on teatud nõuded, mida ta peaks täitma. Aga see, kes maksab, võib tellida kõiki, ka neid, kellel pole tõlgi kutset. Kurdid ei tohiks olla nõus ilma kutseta tõlgiga minema tõlkima. Viipekeele tõlketeenuse tunni hind on tõusnud. Kohalikud omavalitsused ütlevad – hind kallis, ei jõua maksta. Aga seadus ütleb – peab! Olgu hind ükskõik milline.
Ulvi Saks – kui tõlk koolitab ennast, maksab koolituse eest. Kui tuleb eksamile, maksab samuti.
Järgmise aasta 3.juunil, tõlkevabal päeval, tuleb juubelikonverents Tartus, Ülikooli Raamatukogu saalis. Kutsutakse kohale haridusminister, kohalike omavalitsuste esindajaid, külalisi Euroopast. Tuleb ka osavõtumaks.
Tiit Papp – Riigikogu võttis vastu seaduse, et viipekeel on eesti keelega peaaegu võrdne. Mitmed aastad on viipekeele tõlketeenuse eest tasunud kohalik omavalitsus, nüüd see peaks minema edasi riigi tasandile. Kurtidele on tõlge väga tähtis. Meie ettepaneku tõlketeenus käibemaksust vabastada pani kirja Monika Haukanõmm. Need läksid väikesele kinnitusringile, siis suurele. Ministeeriumid lükkasid selle küsimuse lahendamise 2011.a. teisele poolele.
Ühingutest
THKÜ – Maret Õun kõneles, et üritusi on olnud, kuid aktiivsus on vähenenud. Mure on viipekeele tõlketeenuse pärast - 10 tundi aastas on ju liiga vähe. Sellega seotud taotlusi on tehtud erinevatele ametkondadele.
Pärnumaa KÜ – Andrus Siig ütles, et ka neil on viidud läbi mitmeid erinevaid üritusi. Loenguid kahjuks pole olnud, lektorite probleem. On kogutud aastate jooksul palju häid fotosid. Nüüd on neist koostatud 5 erinevat stendi. Alguse aastaks on 1925! Ja sealt kuni käesoleva aastani. Kõik imetlesid kaunilt kujundatud stende!
Läänemaa KÜ - Anu Paat oli tagasihoidlik – liikmeid vaid 13-15. Koos käiakse laupäeviti Haapsalu sotsiaalmajas, praegu 1 kord kuus. On olnud väiksemaid üritusi ja info jagamist. Enamasti pensionärid, venelasi rohkem. Mure, et tõlki pole, peab Tallinnast tellima. Selle tõttu ei ei saa ka kahjuks loenguid korraldada.
Rakvere KÜ – Andrus Haak teatas, et neil on liikmeid 29. Kokku saadakse 1 kord kuus. Viipekeele tõlki pole, püütakse pereliikmete abiga hakkama saada. Kultuuriline huvitegevus puudub, ka sporti eriti ei tehta.
Saarte KÜ eest kõneles härra Kase palvel Andrus Siig. Saarlased soovivat hakata kuuluma Pärnumaa KÜ alla. Mingeid üritusi ega tegevust seal ei toimuvat. Mis saab edasi? Kohapeal 2 tõlki, probleemid ja konfliktid, soovitakse tõlki Tallinnast või Pärnust.
EKNO tegemistest kõneles Kert Kalvik. Hiljuti valiti uus juhatus. Liikmeid on 24. Üritusi on vähevõitu. Vaja oleks sidemeid. THKÜ andis oma vastlapäeva korraldamiseks kogutud rahast ülejäägi meile.
Tartu KÜ. Kohtutakse igal kolmapäeval. Aasta jooksul on olnud mitmeid erinevaid üritusi. Ürituste korraldamist segab ruumide kitsikus. Ruumid jahedad. Mõned üritused on korraldatud Tartu PIK- s, seal on toimunud ka erinevaid loenguid. Olema ka osa võtnud linna tervisepäevast. Pensionäride klubi Hõbeniit tegutseb tublilt. On olnud kolm 20-tunnilist arvutikoolitust kokku 14-le inimesele.
Muud
Tiit Papp – oleks hea, kui saaks võtta tööle osalise koormusega juhiabi, kes võiks käia ka kohtadel, õpetada ja juhendada. Palgaga näiteks hakatuseks 4000.-kr. Praegu sellist võimalust ei ole.
Vestlused ja arutlused jätkusid kohvilauas ja pärast õhtusööki veel väiksemates gruppideski.
Kirja pannud Helle Sass