Euroopa Liidu projekti DEAFVOC 2 nimel saadan Teile resolutsiooni “Vajalikud tegevused Euroopa Liidu riikide kurtide ja vaegkuuljate kaasava hariduse kontseptsiooni rakendamiseks”. See konkretiseerib 2010.aastal Brüsseli deklaratsiooni raames viipekeelte vallast tehtut, laiendades käsitlust ka vaegkuuljatele. Võimalik, et leiate resolutsioonist mitmeid punkte, mis on otseselt ka Teie huvi ja/või vastutusalaga seotud.
Arvame, et resolutsioonis sisaldub mitmeid tegevusi, mis aitavad realiseerida ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning mis peaksid seetõttu olema lisatud ka kohalikesse tegevuskavadesse.
Loodame, et kõnealune resolutsioon aitab kaasa kurtide ja vaekuuljate kaasamisele meie ühiskonnas.
Palume Teil allolevat resolutsiooni levitada nii oma organisatsioonis kui riigis, eriti poliitiliste, administratiivsete ja hariduslike küsimuste eest vastutavate isikute hulgas. Oleksime väga huvitatud ka tagasisidest kõnealuse resolutsiooniga seonduvate arvamuste ja reaktsioonide kohta.
Parimate soovidega
Franz Dotter
Klagenfurti Ülikool
Viipekeele ja Kommunikatsiooni Keskus (Center for Sign Language and Deaf Communication)
Rahastaja: Provincial government of Carinthia, Bundessozialamt Kaernten
Juht: Franz Dotter (kuulja)
Kaastöölised: Elisabeth Bergmeister (kurt), Silke Bornholdt (kurt), Andrea Grilz (kuulja, lapsehoolduspuhkusel), Christian Hausch (kurt), Marlene Hilzensauer (kuulja), Klaudia Krammer (kuulja), Christine Kulterer (kuulja), Anita Pirker (kurt), Nathalie Slavicek (vaegkuulja), Natalie Unterberger (kurt)
Koduleht: http://www.uni-klu.ac.at/zgh
saksa keeles: http://deaf.uni-klu.ac.at
Faks: ++43 (0)463 2700 2899
tel.: ++43 (0)463 2700 /2821 (Franz Dotter),/2823 (Marlene Hilzensauer), /2824 (Klaudia Krammer), /2829 (Christine Kulterer)
E-post: eesnimi.perekonnanimiuni-klu.ac.at
VAJALIKUD TEGEVUSED EUROOPA LIIDU RIIKIDE KURTIDE JA VAEGKUULJATE INIMESTE ARENDAMISE NING KAASAVA HARIDUSE KONTSEPTSIOONI RAKENDAMISEKS
(seotud ”kõikide inimeste kaasatuse” raamistikuga)
Sissejuhatus
Meie, Klagenfurtis 19.11.2010.a. toimunud kurtide haridusalasel konverentsil DEAFVOC 2 osalejad, edastame selle dokumendi institutsioonidele, organisatsioonidele ja isikutele, kes vastutavad kurtide ja vaegkuuljate hariduse ja selle edendamise eest. Oleme veendunud, et ainult alljärgnevas tekstis sisalduvate nõudmiste realiseerimine garanteerib kuulmispuudega inimeste piisava kaasatuse.
On hea meel tõdeda, et Euroopa Liit on ühikondlikes tegevustes seadnud ”kõikide inimeste kaasamise” üheks oma peamiseks eesmärgiks, kuid kuulmispuudega inimeste seisukohalt on siinkohal oluline juhtida tähelepanu sellele, et kaasamiseks kasutataks ka sobivaid viise.
Alljärgnevad soovituslikke meetmeid tuleks realiseerida ”enese poolt määratud elu” põhimõtetest lähtuvalt, mis tähendab seda, et lapsevanemad või lapsed ise peaksid otsustama, missuguseid pakkumisi nad laiaulatuslike võimaluste hulgast vastu võtavad. Neid valikuid toetavad mitmed õigused, mis on formuleeritud ÜRO konventsioonides, Euroopa Liidu ja kohalikes seadustes. Inimeste õigust meetmete üle otsustada peab saatma õigus neid meetmeid rakendada. Inimesed, kes määratlevad ennast kultuuriliselt kurdina ja/või viipekeele kasutajana, peavad saama piisavalt rakendada ka kurtide kultuuri, identiteedi ja keelevähemuse õigusi. Palume kõikidel riikidel, mis ei ole seda veel teinud, ratifitseerida viivitamatult ÜRO konventsioon.
Rõhutame vajadust kaaluda iga kurdi ja vaegkuulja keelelist määratlemist individuaalselt (st. Kas õpetada viipekeelt esimese või teise keelena, kas kasutada kõneldavat keelt või kahe keele kombinatsiooni) selleks, et saavutada täielik takistustevaba ligipääs haridusele, kommunikatsioonile ja informatsioonile. Fraas ”sõltumata sellest, kas tegemist on kõneldava keele, viipekeele või nende kombinatsiooniga” on seega väga olulise tähtsusega kõikide alljärgnevalt esitatud meetmete korral.
Hetkel on paljudes riikides liiga vähe viipekeelt valdavaid õpetajaid, varase arengu edendajaid ning nõustajaid. Niisugune olukord vajab kiiret muutmist selliselt, et kakskeelset haridust annaksid edasi professionaalid, kes valdavad viipekeelt – see tähendab ühtlasi ka kurtide õpetajate enamat esiletõstmist.
Meetmed isikutele, kes määratlevad ennast kurtide või vaegkuuljatena
1. Soovitused hariduses ja arengu edendamises
1.1 Imikud ja väikelapsed
1.1.1. Varajane diagnostika (vastsündinute sõeluuring)
1.1.2. Varajane sekkumine: kohe peale diagnoosist teavitamist tuleb lapsevanemaid teavitada ka erinevatest lapse arendamise võimalustest ning koostada indivisuaalne arenguplaan.
1.1.3. Keele/kõne arengu spetsiaalne monitooring (sõltumata sellest, kas tegemist on kõneldava keelega, viipekeelega või mõlema kombinatsiooniga).
1.1.4. Vajadusel individuaalne tugi keele ja kõne arendamisel.
1.2. Lasteaed, eelkool
1.2.1. Arendamise ja monitooringu jätkamine.
1.2.2. Kirjaliku kõne õpetamisega alustamine alatest 4.-eluaastast (kakskeelsete laste puhul läbi viipekeele).
1.2.3. Spetsiaalne keele- ja suhtlemisoskuste kontroll koos üleminekuga kooli (sh. spetsiaalselt kohandatud testid kakskeelsetele lastele ja migrantidele).
1.3. Kool, kolledž, ülikool ja kutseõpe: takistustevabad võimalused kõigile
1.1. Jätkuvad võimalused alg- kesk- ja kõrgtasemel õpinguteks läbi kvalifitseeritud pedagoogide või kompetentse viipekeelse abi. Piisavalt töötunde tugipersonalile (pedagoogidele, juhendajatele, viipekeeletõlkidele jm).
1.1.2. Vajadusel rakendada üleminekukursusi ja eriõpetust.
1.1.3. Takistustevaba ligipääs kõikvõimalikule kuuljatele inimestele saadaval olevale nõustamisele (näit. kutsenõustamine) ja elukestva õppe võimalustele/pakkumistele.
2. Kuulmispuudega inimestega tegelevate inimeste profesionaalne kvalifikatsioon
2.1. Õpetuse ja koolituse täiustamine (kvalifikatsioonieksamite ja –kursuste lisamine) neile, kes:
- tegelevad varase arendamisega lasteaedades
- on pedagoogid tava- või erikoolides ning –klassides
- töötavad lapsevanematega ja/või lastega väljaspool haridusasutusi (näit. nõustamise või teraapiaga)
- töötavad koolides abipersonalina
- töötavad õpingutõlgina
2.2. Kakskeelses keskkonnas võivad pedagoogidena töötada vaid kakskeelsed õpetajad. Selleks tuleb luua sobivad tingimused viipekeele õppimiseks.
2.3. Õpetajakoolitusprogrammide avamine kuulmispuudega inimestele (samadel alustel nagu kõikide muude erivajadustega isikute puhul).
2.4.Kuulmispuudega inimeste tööalane kaasamine kõikidel haridusastmetel.
2.5. Spetsiaalne süstemaatiline koolitus kõnekeele reaalajas transkribeerimisest (reaalajas subtiitrid/”velotype” e. silphaaval kirjutamine või “ümberkõnelemine”).
2.6. Koolitus erinevaid viipekeeli vahendavatele kurtidele tõlkidele ja tõlkijatele.
3. Andmete kogumine, uurimine ja projektide rahastamine
3.3.Kaasamise ressursside poliitiliseks planeerimiseks vajalike andmete kogumine.
3.4.Kuulmispuudega inimeste arengu longitudinaalsete uuringute korraldamine.
3.5. Uute kriteeriumite seadmine rahvuslike ja Euroopa Liidu projektide rahastamisele: igasugune projektide raames välja töötatud arvutitarkvara peab vastama takistustevabaduse nõuetele (cf. WAI: WCIG 2.0: http://www.w3.org/WAI/) ning lisaks sisaldama võimalust sisestada viipekeelset informatsiooni kõikjale, kus see on sobilik/vajalik. Sama kehtib ka kõikidele veebilehtedele.
3.6. Kõik projektid, mis on suunatud erivajadustega inimesi teenima, peavad tõestama, et projekti saavutuste ja tulemustega täidetakse ka kuulmispuudega inimeste vajadusi.
3.7. Uued eeskirjad kuulmispuudega inimesi hõlmavate projektide rahastamisel: kaasamisega seonduvaid kulusid (näit. kõneldava keele tõlkimine kirjalikku keelde, professionaalsete tõlkide palkamine, vastava informatsiooni ettevalmistamine) ei tohiks arvestada nn. tavakulude hulka, vaid selle jaoks peaks olema ettenähtud omaette eelarve.
3.8. Tagada kuulmispuudega inimeste organisatsioonide huvidele vastavate projektide rahastamise võimalused EL eelarvest ning vältida ainult tehnilist laadi projektide levikut.
4. Avalikud teenused
4.3.Kõikehõlmav subtiitrite lisamine kogu visuaalsele meediale (televisioon, kino); viipekeelne tõlge.
4.4.Ligipääs kommunikatsioonile: avalik tõlketeenus sh. online-teenus.
4.5. Akustilisse telefonitehnikasse kaasamine läbi vastavate keskuste (kaugtõlke pakkumine nii kirjalikku keelde kui viipekeelde); tasuta IT varustus.
4.6. Ligipääs kultuurile ja kultuuriga seonduvtele teenustele (näit. kirjanduse tõlkimine viipekeelde, jätkuv viipekeelsete ”raamatute” tootmine).
5. Poliitilised meetmed: inter- ja transdistsiplinaarsete töörühmade koostöö
5.3. Iirimaal aset leidnud protsessidega (cf.http://www.ncse.ie/) sarnaste algatamine: valdkonnaga seotud organisatsioonide esindajate ühendamine ühtse kuulmispuudega inimesi puudutava tegevusplaani koostamiseks (vastavalt ÜRO puuetega inimeste konventsioonis sisalduvatele soovitustele ning kohalikele tegevuskavadele).
5.4. Elektroonilise nn. “ühe-peatuse-infopanga” loomine, kust leiaks laiapõhjalist nii informatsiooni, nõu kui uurimusi kuulmispuudega seonduva kohta sh. asjakohaste institutsioonide ja kuulmispuudega inimeste esindajate kontakte.
5.5. Kõik positiivseks kiidetud meetmed peavad saama osaks iga Euroopa Liidu liikmesriigi haridussüsteemist. Meetmete rakendamine võib toimuda lähtuvalt nõudlusest ja majanduslikust olukorrast.
5.6.Rajada kuulmispuudega inimeste haridusalane Euroopa esindus.
Algallikas: klagenfurt_Deafvoc2_resolution.PDF
10.04.2011 |