15. juunil kell 15.00 kirjutatati Eesti Keele Instituudis alla eesti viipekeele õigusterminite e-sõnastiku (viipekeele õigussõnastik) koostamise lepingule. Õigussõnastikku hakatakse koostama Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu eestvõttel.
Eesti viipekeel on iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele kui riigikeele esinemiskuju. Seega ei ole viipekeel võõrkeel, vaid keeleseaduse järgi on iga keel peale eesti keele ja eesti viipekeele võõrkeel.
Viipekeelt kasutatakse nii kurtidele hariduse andmisel kui ka ametlikus asjaajamises, enamasti viipekeeletõlgi vahendusel. Kurdid nagu kõik teisedki vajavad õigusnõu advokaadi kontoris, töövaidluskomisjonis, kohtus, notari juures jm. Et see oleks neile arusaadav, tuleb eesti viipekeeles korrastada õiguskeeles kasutatavad terminid, sest viipekeelde tuleb tõlkida üha rohkem õigusakte. See tähendab käibel olevate õigusterminite viipevastete süstematiseerimist ja puuduvate viipevastete loomist.
Eesti viipekeele õigussõnastikku koostamist juhivad Regina Paabo ja Liivi Liiholm Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingust. Sõnastiku loomisse on kaasatud eesti keele ja eesti viipekeele, õigusala ja viipekeeletõlke asjatundjate kõrval ka viipekeele igapäevased kasutajad. Sõnastiku tellija on Eesti Keele Instituut, tööd rahastab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM).
HTMi noorte ja välissuhete asekantsler Madis Lepajõe sõnul on Eestis kuni 2000 viipekeelset kurti ja vaegkuuljat ning kokku 4500 viipekeele kasutajat. „Viimase kümne aasta jooksul on viipekeele kasutajate võimalused suhtlemiseks, õppimiseks ja töötamiseks paranenud. Suuresti aitab nende võimaluste paranemisele kaasa keeletehnoloogia areng. Haridus- ja Teadusministeerium toetab keeletehnoloogiliste lahenduste loomist kurtidele ja vaegkuuljatele,“ sõnas Lepajõe.
Eesti Keele Instituudis on varem koostatud eesti viipekeele – eesti keele sõnastik ning Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel valmis eelmisel aastal ka esimene viipekeelne oskussõnastik − Seksuaaltervise terminite sõnastik.
16.06.2016 |