10. novembril 2016. aastal tähistasime Tallinnas Nordic Hotel Forumis Eesti kurtide hariduse 150. aastapäeva konverentsiga “Kurtide haridus teelahkmel”. Osavõtjaid oli Eestist, Lätist, Soomest ja isegi Jaapanist ning nende hulgas oli nii kurte kui kuuljaid inimesi.

Teatavasti on kurtide hariduse teema ärev, sest kurtide gümnaasium suleti ning uusi õppijaid sel aastal Tallinna Heleni Kooli gümnaasiumi astmesse viipekeelse hariduse saamiseks vastu enam ei võetud. Tallinna Heleni Kool on ainus kool, kus kuulmispuudega õpilased saavad oma emakeeles ehk eesti viipekeeles õppida. Nimelt on viipekeelsete kurtide jaoks on eesti keel võõrkeel ning seetõttu ei ole neid võimalik õpetada samadel alustel nagu kuuljaid eakaaslasi. Sellega seoses jäigi konverentsipäevast enim meelde kurtide laste vanemate mure on laste hariduse ning tuleviku pärast. Ka osalejate aktiivne sõnavõtt debati ajal näitas, et kurtide hariduse teema on inimestele oluline ning sellega tuleb tegeleda.

Siinkohal toome välja mõned päeva jooksul enim kõlama jäänud mõtted.

• On oluline, et kuulmispuudega lapsest kasvaks inimene, kes saab elus iseseisvalt ja hästi hakkama ning oleks tööturul konkurentsivõimeline.
• Hetkel ei saa kurdid lapsed piisavalt õpetust kurtide identiteedi, ajaloo ja kogukondliku kultuuri kohta.
• Kurtide koolis on liiga väike kurtide laste emakeele, ehk eesti viipekeele õpetamise osakaal. See ei ole võrdsustatud emakeele õppega.
• Viipekeelse hariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on riigi toel vaja koostada läbimõeldud tegevuskava, koolitada erioskustega pedagooge ning võimaldada kvaliteetsete viipekeeletõlkide kättesaadavus.
• Viipekeelse hariduse saanud kurtide edasiõppimine on raskendatud. Õppijad ei saa napi rahastuse tõttu endale  vajalikus mahus viipekeele tõlketeenust.
• Riik peab tagama võimalused, vahendid ja ressursid kuulmispuudega laste ning noorukite kakskeelseks (eesti viipekeel ja eesti keel) õpetuseks lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni.
• Tavakoolidel puudub võimekus õpetada viipekeelseid lapsi ja noori.

Konverentsi päevakava oli tihe ning esinejate taustad väga erinevad. Kõikide esinejate ettekanded on allpool lisatud.

Konverentsi kuulutusest ja esinejatest saab rohkem infot lugeda http://www.ead.ee/379988

Maret Õun "Kurtide hariduse ajalugu pildis ja kirjas"
Regina Paabo "Kas viipekeelsel haridusel on tulevikku?"
Anneli Habicht "Kurtide haridus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontekstis"
Toomas Sepp "EKLVL: 25 aastat kuulmispuudega laste hariduspõllul"
Amiolla Pihel "Noorte vaated haridusolukorrale"
Margus Tsahkna tervitus-läkitus konverentsile
Markku Jokinen "Status of Sign Languages in Europe/EU countries (Viipekeele staatus Euroopas/Euroopa Liidu riikides)"
Jaana Aaltonen "UN CRPD from viewpoint of deaf people (ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kurtide seisukohalt)"
Kalle Küttis "Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel"
Mailis Reps "Kurtide haridus täna, homme, ülehomme"

Konverentsi toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus