Eesti Kurtide Liit on organisatsioon, mis esindab ja ühendab Eestis elavaid kurte. Eesti viipekeel on äramärkimist leidnud juba 2007. aastal 1. märtsil kehtima hakanud keeleseaduses eesti riigikeelega võrdväärses staatuses oleva iseseisva keelena.
Kuidas tähistada väärikalt eesti viipekeele päeva COVID-19 pandeemia ajal ja kuidas teha koostööd ja hoida dialoogi Eesti Vabariigiga , otsustas Eesti Kurtide Liidu juhatus teha väikese intervjuu ministeeriumidega, mis puudutab kurtide kogukonna erinevaid valdkondi.
Kes soovivad rohkem teada saada ja lugeda, sellest allpool:
Küsimus: Kuna Eesti on e-riik, kus suur osa igapäevatoimingutest tehakse veebi kaudu, on paljud veebilehed ja e-teenused kättesaadav erinevates keeltes (nt eesti, vene, inglise). Kas olete mõelnud sellele, et teha rohkem e-teenuseid kättesaadavaks ka eesti viipekeeles? Kuna paljudel saitidel on palutud valida suhtluskeel, kuid eesti kurtide suhtluskeel on kas eesti või vene viipekeel, siis ideaalis võiksid olemas olla ka need valikud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt: E-teenuste ligipääsetavus laiemalt s.h teenuste kättesaadavaks tegemine eesti viipekeeles on lähemate aastate väljakutse kõikidele e-teenuste arendajatele nii avalikus kui ka erasektoris.
Avaliku sektori veebilehtedele ja mobiiliäppidele kehtivad juba praegu ligipääsetavuse nõuded ning erasektori e-poodidele, piletimüügi- ja broneerimiskeskkondadele jõustuvad ligipääsetavuse nõuded 2025. aastal.
E-teenused on tihti oma sisu poolest keerulised ning seetõttu on keeruline ka kogu teenuse viipekeeles kättesaadavaks tegemine. Siinkohal võib abi olla teenuse kohta informatsiooni avaldamisest viipekeeles, mida täna on Eestis teinud Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet pakub ka kaugtõlketeenust inimestele, kes vajavad viipekeeletõlgi abi – ka seda saab kasutada vajadusel e-teenuste puhul.
Lisaks oleme Eestis võtnud suuna proaktiivsete sündmusteenuste arendamiseks, kus inimese elukaarel ette tulevad sündmused käivitaksid inimesele teenuse juba riigi käes olevate andmete põhjal. Sellised teenused peaksid vähendama inimeste poolt e-teenuste kasutamise vajalikkust. Kasusaajateks on sealhulgas kurdid inimesed, kes ei pea näiteks abiellumise järel taotlema uut ID kaarti, kuna riigil on olemas tema foto ja allkiri ning riik saab abielu rahvastikuregistrisse kandmise järel automaatselt valmistada talle uue perekonnanimega ID kaardi.
Küsimus: Kas Haridusministeerium tegeleb taas eesti viipekeele tõlkide eriala avamisega? Samuti on hetkel erivajadusega üliõpilaste stipendiumi tagamise süsteem natuke puudulik. Kas plaanite muuta seda paremaks, et rahastusega seotud probleemid saaksid paindlikud ja efektiivsed lahendused ning et üliõpilane ei peaks tulevikus ise tõlketeenuse tellimise ja maksmise eest vastutama?
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna vastas: Viipekeeletõlkide õppekava sulges Tartu Ülikool üliõpilaste (huvi) puuduse tõttu. Nõuda ülikoolilt lihtsalt õppekava taasavamist, ei lahenda tegelikku probleemi. Pikka aega kestis diskussioon, kas puudu on viipekeele tõlkidest või hoopis viipekeeletõlgi teenusest. Viipekeeletõlkide vajaduse hindamiseks viis Sotsiaalministeerium 2020. a algul läbi uuringu kohalike omavalitsuste seas, milles paluti hinnata teenusevajadusega inimeste arvu ning anda ülevaade osutatud tõlketeenustest. Lisaks analüüsiti Sotsiaalkindlustusameti poolt tööealistele osutatud tõlketeenuseid, sh kaugtõlketeenust. SoM analüüs näitas, et praegu tööturul olevatel viipekeeletõlkidel ei ole piisavalt rakendust. Antud analüüsi peamiste tulemustega on võimalik tutvuda SoM vastuskirjas Riigikogu liikmele J.Jaansonile https://pinal.hm.ee/dhs/Active/_layouts/15/RM/ViewDocument.aspx?ID=1499438
Arvestades olukorda tuleb viipekeeletõlkide koolitamiseks otsida paindlikke lahendusi. Tartu Ülikooli ja HTM vahel sõlmitud halduslepingus aastateks 2019-2021 on kokku lepitud, et ülikool loob hiljemalt 2020/21 õa tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Rohkem viipekeelt õpetades on võimalik leida motiveeritud inimesi, kes tulevikus soovivad saada viipekeeletõlgiks.
HTM koos Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL), Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga on kohtunud, et arutada toetussüsteemi parandamise võimalusi, et erivajadusega üliõpilase stipendium lähtuks rohkem konkreetse üliõpilaste spetsiifiliste vajadustest, mitte rangelt üliõpilase puude liigist ja raskusastmest. Sellise muudatuse oluliseks kitsaskohaks on lihtsa süsteemi loomine, mis oleks lihtne ja loogiline nii stipendiumi taotlevale üliõpilasele kui ka stipendiumi maksvale asutusele. Praeguseks ei ole veel midagi konkreetset kokku lepitud.
Küsimus: Keeleseaduses on kirjas, et eesti viipekeel ei ole võõrkeel. See tähendab, et eesti viipekeel on võrdustatud eesti keelega. Kas eesti viipekeele tõlketeenuse tagamise kohustus võiks KOVide asemel olla riigi tasandi kohustus?
Justiitsminister Maris Lauri vastas: Meile saadetud küsimuse osas vastaksime aga, et täna ei ilmne, et teenuse riigi alla andmisel võiks tekkida eelist, pigem vastupidi, olukord võib maal elavate vaegkuuljate jaoks sootuks kehvemaks minna. Seega võiks tänane olukord, kus tõlketeenuse korraldamise kohustus on sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lg 3 kohaselt eelkõige kohalikul omavalitsusel sellisel kujul säilida.
Kohalike omavalitsuste toetamiseks ning teenuse kättesaadavus parandamiseks võimaldatakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kaug- ja kirjutustõlke teenust. Tõlketeenuseid võimaldatakse tööealistele kuulmislangusega inimestele, kellele on määratud vähenenud töövõime ning sellest aastast ka lastele ja vanaduspenisoni ealistele. Seega tuleks praegustes tegevustes rõhku panna sellele, et Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse lõppemisel alates 2023. aastast kuulmislangusega inimestele suunatud teenused jätkuks.
Samuti on oluline, et kurtidele oleks tagatud mugav asjaajamine kõikide riigi ametkondadega, viipekeeletõlgi olemasolust võiks kujuneda hea tava ja sellest on olemas juba täna palju häid näiteid.
Küsimus: Eesti jäätmeseaduse järgi on nõutud prügi sorteerimine. Kas plaanite tõlkida jäätmete sorteerimise kohta käivad juhendid ja informatsiooni eesti viipekeelde, et oluline teave jõuaks ka viipekeelsete kurtideni?
Keskkonnaminister Tõnis Mölder vastas: Täname tähelepanu pööramast! On väga oluline, et jäätmete liigiti kogumise juhised jõuaksid ka viipekeelseteni, mistõttu võtame juba lähiajal plaani nende tõlkimise.
Küsimus: Seadusega on reguleeritud, et puuetega inimestel on õigus nende jaoks kohandatud seadmetele: liftid, vilkuvad uksekellad vms. Tegelikult ei ole need viipekeelsetele kurtidele praegu siiski alati kättesaadavad. Näiteks ei ole paljudes töökohtades tagatud vajalikud vilkumispõhised andurid või on lukusüsteemid sellised, kus on vajalik helistada, et majja sisse saada. Millised on Teie ettepanekud või plaanid, et muuta viipekeelsete kurtide jaoks kommunikatsioon ligipääsetavamaks?
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas vastas: Väga oluline on, et kõik inimesed kogu elukaare ulatuses saaksid iseseisvalt hakkama igapäevaste tegevustega. Seetõttu kutsus Vabariigi Valitsus 2019. aastal kokku ligipääsetavuse rakkerühma, mis on väga tugevalt juhtinud ligipääsetavuse kui ühe olulise ühiskondliku eesmärgi analüüsimist ja sisulist lahendamist. Rakkerühm esitab juba selle aasta suvel oma ettepanekud eri valdkondades ligipääsetavuse parendamiseks, lähtudes hetkeolukorrast ja probleemidest. Nende põhjaliku töö tulemusel sündinud ettepanekutest lähtudes saab juba konkreetsemate tegevustega edasi minna, et muuta elukeskkonda meile kõigile paremaks.
Ligipääsetavuse puhul on kindlasti üheks oluliseks teemaks kogu meie ehitatud keskkond koos taristuga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on tihedalt kaasatud rakkerühma töösse elukondliku kinnisvara ja riikliku korralduse poole pealt. Ühiselt on jõutud mitmete lahendusteni, mida ligipääsetavuse osas on võimalik olemasolevate hoonete renoveerimisel ja uute hoonete projekteerimisel arvesse võtta. Kindlasti on rakkerühma ja ministeeriumi ühine töö väljendumas ka regulatiivsete muudatustena, kus täiendatakse näiteks uute hoonete ligipääsetavusele kehtestatud nõudeid. Täpne tööplaan on valitsuse poolt veel kokkuleppimisel.
Ligipääsetavus on tegelikult kõikide ehitusvaldkonna osapoolte ühise pingutuse tulemus, kus terviklikud lahendused sünnivad kasutajate, poliitikakujundajate, esindusorganisatsioonide, erasektori esindajate ja teiste poolte omavahelises koostöös. Seetõttu on väga oluline, et erinevate osapoolte teadlikkus ja valmisolek tegutseda aina kasvaks.
Küsimus: Riigi eelarve eesmärk on inimeste heaolu tõstmine. Kuna 2021. aasta eelarve on praeguseks hetkeks juba koostatud, kas saaksite välja tuua punktid, milles on arvestatud viipekeelsete kurtide inimestega?
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas: Meil on hea meel, et tegelete paljudele Eesti inimestele nii olulise ja elulise teemaga nagu viipekeel. Riik paneb sellele heale tahtmisele ka oma õla alla, kuigi ajad on keerulised.
Eelarves ette nähtud 7 590 eurot Eesti Viipekeele Seltsile Eesti viipekeele arendamiseks ja populariseerimiseks ning Eesti Kurtide Liidule 10 000 eurot Eesti viipekeele sõnastike arendamiseks (koostöö Eesti Keele Instituudiga) sõnastiku „Eesti ja maailm“ arendamiseks ning loodusõpetuse viipevara täiendamiseks.
Käesoleval õppeaastal makstakse erivajadusega üliõpilaste stipendiumi, mis võimaldab viipekeelt kasutavatel kuulmispuudega üliõpilastel kasutada viipekeeletõlgi teenust ning mille suurus on sügavale või raskele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 510 eurot kuus; keskmisele puude raskusastmele vastava kuulmisfunktsiooni kõrvalekaldega üliõpilasel 325 eurot kuus.
Küsimus: Praeguse süsteemi järgi on Eesti erinevates hooldekodudes ja vanadekodudes üksikuid kurte inimesi. Kas on uuritud, kuidas tervishoiutöötajad ja meditsiiniõed kurtidega suhtlevad? Kas nad oskavad viibelda või kuidas tagatakse viipekeelse eaka heaolu kommunikatsiooni osas? Üks võimalik lahendus oleks luua Eestisse üks hooldekodu spetsiaalselt kurtide jaoks, kus poleks kommunikatsiooniprobleemi. Mis Te sellisest ettepanekust arvate?
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo vastas: Eraldi ei ole seda uuritud, kuid kindlasti on oluline, et kurdid inimesed saaksid tervishoiutöötajatega suhelda ning enda vajadused arusaadavaks teha. Selleks peaks olema kättesaadav kas hooldekodu töötajate abi või tõlketeenus. Uusi uuringuid planeerides saame kaaluda selle küsimuse lähemalt vaatamist.
Valdav osa tervishoiutöötajatest kindlasti viibelda ei oska, nad ei ole saanud selleks vastavat ettevalmistust. Tervishoiutöötaja ja kurdi inimese suhtlus tuleb korraldada hoolekandeasutuse poolt - kasutades vajadusel kohaliku omavalitsuse poolt võimaldatud viipekeele tõlgi või töötajate või inimese lähedaste abi. Sarnaselt vajavad tõlget ka inimesed, kes hooldekodus ei ela, kuid kes külastavad haiglat, perearsti.
Viipekeele tõlketeenuste kättesaadavuse parandamiseks võimaldatakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kurtidele kaugtõlke teenust. Kui algselt võimaldati kaugtõlget vaid tööealistele kurtidele, siis alates käesolevast aastast on teenuse osutamist laiendatud ka lastele ja eakatele. Kaugtõlketeenuse kasutajamugavuse parandamiseks on Sotsiaalkindlustusametil plaanis kasutusele võtta täna kasutatava Skype rakenduse asemel veebikeskkonnas ja mobiilis paremini toimiv uus teenuse platvorm. Riigipoolne kaugem eesmärk on, et alates 2023. võiks kaugtõlke teenuse osutamine jätkuda juba riigieelarvest rahastatuna.
Inimese vaatest on oluline, et ta saaks teenuseid võimalikult oma kodu lähedalt, et ei katkeks suhted lähedaste ja kodukohaga. Seetõttu on riik ja kohalikud omavalitsused võtnud suunaks tugevdada teenuste pakkumist võimalikult lähedal inimeste elukohale. Ühe hooldekodu rajamine ainult kurtidele inimestele võib tähendada, et kogu oma elu Saaremaal elanud inimene peaks näiteks kolima Lõuna-Eestisse, eemale oma senisest perevõrgustikust. Lisaks kurtidele on hooldekodudes teisi erinevate vajadustega inimesi ning iga grupi jaoks ei ole mõistlik teha eraldi hooldekodu. Seega tuleb tagada kvaliteetne ja inimeste tegelikust vajadustest lähtuv abi seal, kus nad elavad.
Eeskätt tuleb pakkuda inimestele võimalikult palju kodupõhiseid teenuseid, et nad saaksid elada oma kodus. Kodupõhiste teenuste korraldamine on peamiselt kohalike omavalitsuste ülesanne ning selleks, et nad saaksid teenuseid paremini ja suuremas mahus inimestele kättesaadavaks teha, on nad saanud taotleda lisaraha välisvahenditest.
Küsimus: Kas on tehtud statistikat, kui palju viipekeelseid kurte on töötud just ligipääsetavuse probleemi tõttu? Kas Eesti riik on valmis lisama seadusesse kvoodi, mis aitaks rohkematel viipekeelsetel inimestel tööd leida?
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik vastas: Statistikat tehtud ei ole ning küllap selle tegemine ei annaks ka piisavat täpset tulemust või sisendit, sest inimese tööle saamine sõltub tavaliselt mitmetest erinevatest asjaoludest, mitte ainult viipekeele tõlke olemasolust.
Eesti tööhõivepoliitikas ei ole kvootide rakendamise teed mindud. Seda on osades Euroopa riikides rakendatud, mitte küll nii spetsiifiliselt, vaid laiemalt mõne sihtrühma tööhõive toetamiseks. Näiteks on mõnes riigis olemas kvoodid vähenenud töövõimega inimeste värbamiseks. Tavaliselt sõltubki see töötajate arvust – näiteks iga 50 või 100 töötaja kohta peab olema üks vähenenud töövõimega, vastasel korral maksab ettevõte näiteks täiendavat maksu. Kvootide seadmisel on mitmetel riikidel tekkinud nende seadmisel ka kitsaskohti, mis on mõneti tekitanud sääraseid olukordi, mis on tegelikult vähenenud töövõimega inimestele olnud hoopiski ebasoodsad. Seni on Eesti töövõimepoliitika võtnud suuna, et peame looma võimalused, et iga inimene saaks teha sobivat tööd, vaatamata oma piirangutele. Mitte seda teed, et inimene tuleb tema võimalike piirangute tõttu tööle võtta.
Küsimus: Kui Eesti satub kriisiolukorda (looduskatastroof, ulatuslikud tulekahjud vms), siis kuidas tagatakse see, et eriolukorra info jõuaks kiiresti ka viipekeelsete kurtideni? Hetkel ei pakuta Eestis 24 tundi kättesaadavat viipekeeletõlketeenust, mispuhul viipekeeletõlk oleks alati valves. Kuidas jõuab kriisiolukorra info aga sel juhul kurtideni?
Siseminister Kristian Jaani vastas:
- Kriisiolukorras jälgi rahvusringhäälingu (ERR ) ja valitus.ee uudiseid – valitsuse korraldustele tagatakse ka viipekeelne tõlge.
- Kui internet töötab, külasta ka veebilehte https://www.kriis.ee/et ja https://www.olevalmis.ee/, sest sealt leiab käitumisjuhised ka viipekeeles.
- Riik saadab kriisiinfot ka SMS-i või e-kirjaga.
- Loo kontakt kohaliku kogukonnaga, sest kriisides saab kohalik omavalitsus elanikke kõige kiiremini aidata.
Meie täname kõiki osalejaid, kes vastasid positiivselt meie üleskutsele ja tervitasid eesti viipekeele päeva eesti viipekeeles (vaadake neid tervitusi video lõpupoole).
Soovime kõigile head eesti viipekeele päeva!
Eesti Kurtide Liidu juhatus
1.03.2021 |