Keeleseadus

Videot laetakse ...

Eesti viipekeel on 1. märtsist 2007. aastast riiklikult tunnustatud.

Keeleseaduse esimene, teine, neljas ja kahekümne esimene paragrahv on kurtide inimeste jaoks olulised.

§ 1. Eesti keele staatus

(3) Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju.
(4) Riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut.

§ 2. Võõrkeel

(1) Iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel.

§ 4. Eesti keele kasutamise õigus

(1) Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi büroos, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja sihtasutustes .
(11) Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suhtlemise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras.

§ 21. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesoleva seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele, eesti viipekeele, viibeldud eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, samuti käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamist ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest.

Keeleseaduse terviktekstiga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12796913 (http://www.ead.ee/371058).