Eesti kurtide kultuur

Liina Paales (1999) nimetab mõnda kurtide kultuuri iseärasust: rahvuslikud viipekeeled, kurtide klubid, kurtide riiklikud liidud, ajalehed ja ajakirjad, raamatud kuulsatest kurtidest, kurtide teatrid, spordivõistlused ja kurtide olümpia. Paales (1999) mainib ka, et kurtidel on tavaks abielluda kogukonnasiseselt.

Liina Paales (1999) toob välja mitmeid kurtide kultuuri iseloomustavaid jooni. Näiteks väidab ta, et kurtide kultuur on pigem kollektivistlik, dominantkultuur seevastu individualistlik. Lilli Pärn ja  Triin Jõeveer (2006) kirjutavad samuti, et kurtidel inimestel on kollektiivitunne, nagu kõik kurdid kuuluksid ühte perekonda.

Kurtide kogukonnas on rohkem puudutusi kui kuuljate hulgas: tähelepanu saavutatakse sageli teise inimese kätt või õlga puudutades (Liina Paales 1999). Kurdid jätavad tihti kaua hüvasti: kallistavad, lepivad järgmise kohtumise kokku, suruvad kätt jne. Kurtide kultuur hoiab traditsioone, muutusi ei võeta kergesti vastu. Info liigub kiiresti, privaatsus jääb tahaplaanile. Jutustajad on kurtide kultuuris kõrgelt hinnatud. Kurtide kogukonnale on omane kurtide folkloor, mis sisaldab näiteks viipemänge, viipeluulet, nimeviipeid, mänge, lugusid ja uskumusi (Liina Paales 1999).

Lilli Pärn ja Triin Jõeveer (2006) väidavad, et kurtide kultuuri iseloomustavad jooned on järgmised:
     - Silmkontakt
     - Suhtlejate vaheline kaugus
     - Rohkem puudutusi kui kuuljatel
     - Visuaalne ruum
     - Aplaus
     - Head isu soovitakse lauale koputades
     - Otse ütlemine
     - Tervitamine

Lilli Pärn ja Triin Jõeveer (2006) toovad välja kurtidega suhtlemise reeglid. Suhtlemisel peaks vaatama kurdi inimese poole, mitte tema kätele. Suheldes ei tohiks silmkontakti katkestada.

Kurtide kogukonnas on kõige olulisemad tähtpäevad kurtide päev septembri neljandal pühapäeval ja viipekeele päev 1. märtsil. Samuti toimub kurtidele suunatud festivale, etendusi, laagreid, konverentse ja klubi kokkutulekuid. Kurtidel on oma folkloor, nt viipekeelsed jutustused ja anekdoodid. Kurdid ei kasuta üksteise poole pöördudes päris nimesid, neil on viipenimed. Viipenimed pannakse ka kuuljatele inimestele, kes on kurtide kogukonnaga seotud või tuntud inimestele, et neid nt uudistes kasutada.
Pärn ja Jõeveer (2006) mainivad, et kurtide kultuur on seotud tehnoloogiatega. Näiteks kasutatakse vibreerivat äratuskella, kurtidel on vilkuv uksekell, beebialarm ja voodialarm. Vaadatakse subtiitritega telesaateid. Samuti kasutatakse  faksi ja tekstitelefoni.

Liina Paales (2008) uuris, kuidas viipekeel ja kurtide pärimus kohaneb uutes keskkondades. Tema sõnul on kurtide kultuur omaks võtnud uued tehnoloogiad ja keskkonnad, kus kurtide folkloor on leidnud oma koha. Kurdid saavad mobiiltelefoniga sõnumeid saata, sõnumi tulekust on võimalik teada saada vibreeriva alarmi abil. Liina Paales (2008) kirjutab, et arvutis kasutavad kurdid e-posti ja MSN Messengeri. Kurdid suhtlevad ka Skype, ooVoo või mõne muu tarkvara abil, mis võimaldab veebikaamera abil viibelda. Video teel saab suhelda ka mobiiltelefonitsi uute 3G videofonide abil (Liina Paales 2008). Kurtide organisatsioonid on loonud internetis oma kodulehed, nt Eesti Kurtide Liit on kättesaadav aadressil http://www.ead.ee (http://www.ead.ee/371067). Peale kurtide organisatsioonide on internetis esindatud kurtide inimeste blogid, nt Maret Õuna blogi http://kurtide-elu.blogspot.com/ (http://www.ead.ee/371254) ja Aire Murdi klassi blogi http://airemurd.blogspot.com/ (http://www.ead.ee/371062).

Liina Paales (2008) käsitleb internetis kättesaadavaid kurtide loodud tekste, viipekeelseid videokatkeid, animatsioone ja karikatuure. Internetis esineb palju ameerika viipekeelest inglise keelde tõlgitud kurtide anekdoote, nalju, ja karikatuure. Neid saab lugeda näiteks aadressilt  http://www.theinterpretersfriend.org/misc/humr/toc.html (http://www.ead.ee/371063) (David Bar-Tzur). Liina Paalese (2008) artiklist leiab ka linke muu pärimuse juurde. Eesti viipenimede kohta on internetis illustratsioone e-väljaandes Lemmeleht. Pro folkloristica IX (Liina Paales 2002). Kokkuvõtteks tõdeb Paales (2008), et „virtuaalmaailmast on kujunenud kurtide ja kuulva ühiskonna üks kohtumispaiku, kus suheldakse sõnas ja pildis ning kus kahaneb tegelikus elus ettetulev keelebarjäär.“

Kurtide kultuur on põnev nähtus, millega iga viipekeeleõppija kokku puutub. Õppides viipekeelt peab kuulja inimene tutvuma ka kurtide kultuuri põhialustega (Regina Toom ja Monika Trükmann 2005).

Viited
 

Bar-Tzur, David. Humor and stories for interpreters. [Huumor ja lood tõlkidele] http://www.theinterpretersfriend.org/misc/humr/toc.html (http://www.ead.ee/371064), külastatud 12.04.2010.

Paales, Liina 1999. Miks lind ei lenda ära, miks puu ei kuku maha - kurtide viipekeelsest folkloorist. Kalmre, Eda (Toim.). Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist, 61 - 68. Tartu: Eesti Kirjandusmuusem.

Paales , Liina 2002. “Isiku- ja kohanimed eesti kurtide märgipärimuses”. Lemmeleht , 154–167. (Pro Folkloristika , 9.) Tartu: Eesti Kirjandusmuusum www.folklore.ee/era/nt/PF9/Paales.htm (http://www.ead.ee/371065).
faili ikoon Isiku- ja kohanimed eesti kurtide märgipärimuses

Paales, Liina 2008. Kurtide kogukond, viipekeel ja pärimus visuaalsusele toetuvates tehnoloogilistes keskkondades. Mäetagused. Hüperajakiri 38, 55-74.

Pärn, Lilli, Triin Jõeveer. 2006. Kurtide kultuur. www.eklvl.ee/9.%20Kurtide%20kultuur%20-%20Lilli%20ja%20Triin.ppt (http://www.ead.ee/371066), külastatud 12.04.2010.
faili ikoon Kurtide kultuur

Toom, Regina, Monika Trükmann. 2005. Eesti viipekeele õpetamisest ja õppimisest. Haridus 8, 18-21. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/082005/18-21mustv.pdf  (http://www.ead.ee/371255)
 faili ikoon Eesti viipekeele õpetamisest ja õppimisest