Emakeele õppimise määrus

Videot laetakse ...

Põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks võimaluste loomise tingimused ja kord
Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003. a määrus nr 154

Määrus kehtestatakse « Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 9 lõike 3 alusel.

§1. Reguleerimisala

(1) Määrusega sätestatakse põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole kooli õppekeel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks (edaspidi keele- ja kultuuriõpe) vajalike tingimuste loomise kord.

(2) Käesolev määrus laieneb õpilastele, kes koduses suhtluses lapsevanemaga (eestkostjaga) räägivad keelt, mis on vähemalt ühe lapsevanema (eestkostja) emakeel (edaspidi emakeel).

§2. Keele- ja kultuuriõppe ainekava

Keele- ja kultuuriõppe ainekava koostamisel lähtub õpetaja sellest, et keele- ja kultuuriõppe eesmärgiks on õpilase rahvusliku identiteedi säilitamine, teadmiste omandamine rahvuskultuurist, ajaloost ja traditsioonidest ning emakeeleoskuse arendamine.

§3. Keele- ja kultuuriõppe sisseseadmine

(1) Kool korraldab põhiharidust omandavatele õpilastele vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas valikainena keele- ja kultuuriõpet, kui selleks on kooli direktorile kirjaliku taotluse esitanud vähemalt kümme sama emakeelega õpilase lapsevanemat (eestkostjat).

(2) Kui sama keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks on esitatud vähem kui kümme taotlust, otsustab kool keele- ja kultuuriõppe võimaldamise koostöös valla- või linnavalitsusega.

§4. Keele- ja kultuuriõppe korraldamine koolis

(1) Keele- ja kultuuriõppe rühma moodustab kool vastavalt laekunud taotlustele kaks korda aastas. 2. oktoobrist 1. juunini laekunud taotluste põhjal korraldatakse keele- ja kultuuriõpe uue õppeaasta algusest, 2. juunist 1. oktoobrini laekunud taotluste põhjal hiljemalt teise poolaasta algusest.

(2) Keele- ja kultuuriõppe jätkamiseks järgmisel õppeaastal esitab lapsevanem (eestkostja) taotluse hiljemalt 1. juuniks.

(3) Keele- ja kultuuriõppe rühma võib moodustada ka erinevate klasside ning koolide õpilastest.

§5. Emakeele õpetamine võõrkeelena

(1) Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka, võimaldab eesti õppekeelega kool õpilasel emakeelt õppida A-võõrkeelena, muu õppekeelega kool B-võõrkeelena.

(2) Kui võõrkeele rühmas on vähemalt kümme õpilast, kelle emakeel on antud võõrkeel, võib kool moodustada nendest eraldi keeleõppe rühma.

§6. Keele- ja kultuuriõppe koordineerimine

(1) Keele- ja kultuuriõppe läbiviimiseks vajalike materjalide hankimist koordineerib Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

(2) Keele- ja kultuuriõppe õpetajate ettevalmistamist koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium.

§7. Rakendussätted

(1) Haridus- ja Teadusministeerium korraldab keele- ja kultuuriõppe õpetajate koolituse õppekavade ettevalmistamise hiljemalt 1. septembriks 2003. a.

(2) Käesoleva määruse paragrahvid 2, 3 ja 4 jõustuvad 1. septembril 2004. a.

(3) Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määrus nr 209 «Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks tingimuste loomise kord» (RT I 2002, 58, 364; 105, 626) tunnistatakse kehtetuks.

  Peaminister Juhan PARTS
  Haridus- ja teadusminister Toivo MAIMETS
  Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN

Määruse terviktekstiga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=588809 (http://www.ead.ee/371152)