Eesti kurtide hariduse ajalugu

1864 Esimeste kurtide laste õpetamine Vändras
1866 Kurtide kooli (erakool) asutamine Vändras, 7-aastane õppeaeg
1876 Esimene Baltimaade kurtide koolide õpetajate konverents
1880  Kurtide laste ülalpidamise ja koolitamise seltsi Heewata asutamine
1893  Valmis uus koolimaja Vändras
1893 Saaremaa kurtide kooli asutamine (Pühas)
1896  Esimene eestikeelne käsikirjaline kurtide lugemik (Vändras)
1897 Lõuna-Eesti kurtide kooli asutamine Põlvas
1901 Esimene kurt sai tööd raamatuköitmise õpetajana Vändra koolis
1903    Esimene Eesti kurtide kooli õppekava
1916    Lõuna-Eesti kurtide kool suleti koolijuhataja surma tõttu (Põlvas)
1917    Heewata Seltsi tegevuse lõpetamine
1920    Vändra kurtide kool muudeti riigikooliks
1924    Kurtide kooli kolimine Vändrast Porkunisse
1925     Kooli pidulik avamine Porkunis
1930    Porkuni kooli lõputunnistuse sisse seadmine
1932    Majanduskriisi tõttu suleti Saaremaa kurtide kool (Pühas)
1941    Teise kurtide kooli asutamine Tartus
1949    Sügisest mindi Porkunis üle 9-aastasele õppeajale
1952    Nürmikud ja kurdid lahutati vastavalt Tartusse ja Porkuni kooli
1952 – 1954 Esimesed eestikeelsed kurtide kooli õpikud
1953 – 1955 Uue koolimaja ehitamine Porkunis
1960    Porkunis mindi üle 10-aastasele õppeajale
1962/63 Tartus mindi üle 12- aastasele õppeajale, kooli lõpetajad said üldhariduskooli 8-klassilise hariduse.
1963/64 Porkunis hakati kasutama sõrmendamist
1964    Tartu Kaugõppe Erikoolis said esimesed õpilased keskhariduse
1967    Ernst Sokolovski mälestuskivi avamine Porkunis (100. aastapäeva puhuks)
1967    Porkuni õpilaste tööd (käsitöö, puutöö, joonistused) näitusel Berliinis
1971    Porkuni kool läks üle 12-aastasele õppeajale. Hakati andma 8-klassilist haridust.
1974    Esimesed kuuldeaparatuuri komplektid jõudsid Porkunisse ja Tartusse
1976    Avati Eesti esimene õpetajale pühendatud skulptuur ,,Porkuni ema“ Porkunis. See oli Eesti Kurtide Ühingu kingitus Porkuni koolile.
1978    Esimene lend kurte sai Porkunis 8-klassilise üldhariduskooli lõputunnistuse
1986    Esimene Porkuni kooli lõpetanu astus kõrgkooli
1988/89 Esimesed viipekeele kursused lastevanematele ja pedagoogidele Porkunis
1989    Avati iseseisev kurtide lasteaiarühm Tallinnas – lasteaed-algkool Pääsupesa
1989/90 Porkunis legaliseeriti esmakordselt viiplemine pedagoogi ja õpilase vahelise suhtlemisvahendina kogu õppe- ja kasvatustöö protsessis
1990    Porkunis asutati Eesti Viipekeele Fond
1990/91 Porkunis mindi oraalselt õpetuselt üle viipekeelsele õpetusele. Eesti keelt õpetati võõrkeelena.
1990/91 Esimesed kurdid õpetajad Porkunis
1991    Avati kurtide laste algklass Tallinnas - lasteaed-algkool Pääsupesa.
1993    Tallinna Pedagoogilises seminaris alustati kuulmispuudega noorte õpetamist. Õpe kestis kolm aastat. Neist said kurtide laste õpetajad.
1994    Kakskeelse õppemeetodiga kurtide kooli avamine Tallinnas – Tallinna Kurtide Kool
1996    Tartu 1. Eriinternaatkool muutis nime. Uueks nimeks sai Tartu Hiie Kool.
2001    1994/95 aastal astusid Porkuni kooli vaimupuudega kuuljad õpilased. Kurtide arv vähenes. Viimane lend normintellektiga kurte lõpetas Porkuni kooli 2001. aastal.
2005    Tallinna Kurtide Kool muutis nime. Kooli uueks nimeks sai Tallinna Heleni Kool.