Eesti kurtide hariduse 150. juubelikonverentsile “Eesti kurtide haridus teelahkmel” on kõik väga oodatud... (TÄIENDATUD)

Eesti kurtide haridus tähistab sel aastal 150. juubelit. Esimene kurtidele suunatud hariduse osutamine algas 1866. aastal Vändras ja sellest edasi on hariduse omandamist kuulmispuudega inimestele võimaldatud Porkunis, Tallinna Heleni Koolis, Tartu Hiie Koolis ja Narva Paju Koolis. Hetkel saavad kurdid õppida oma emakeeles ehk viipekeeles ainult Tallinna Heleni Koolis. Viimastel aastatel on viipekeelsete laste-noorte kvaliteetse hariduse kättesaadavus halvenenud.



Eesti kurtide kogukonnal on hea meel Teid kutsuda 10. novembril algusega kell 10.00 konverentsile

“Eesti kurtide haridus teelahkmel”

Tallinnas, Nordic Hotel Forumi konverentsikeskuses Sirius, aadressiga Viru väljak 3.

Konverentsi eesmärgiks on läbi avaliku konverentsiplatvormi jõuda ideedeni, mis aitaksid leida lahendusi kuulmispuudega inimeste hariduse kättesaadavuse ja ligipääsetavuse probleemide lahendamiseks. Konverentsi kaudu soovitakse algatada edasist arutelu avaliku sektori institutsioonide ja kuulmispuudega inimeste vahel, mille kaudu saab üheskoos jõuda parimate lahendusteni haridusele ligipääsetavuse küsimuste lahendamisel.

Konverentsi töökeelteks on eesti keel, inglise keel, eesti viipekeel, soome viipekeel ja läti viipekeel.

Konverentsist osalemise soovijatel palume registreerida meilitsi johanna.ilumae@ead.ee või ead@ead.ee.

Konverentsist osavõtt on tasuta. Palume registreerimisega kiirustada, sest mõned kohad on veel vabad!

NB! 11. novembril k.a. toimub Tallinna Heleni Koolis lahtiste uste päev, mille käigus tähistatakse ka EKLVL-i 25. sünnipäeva. Lähem info veebilehel www.eklvl.ee (http://www.ead.ee/380004).

Konverentsi "Eesti kurtide haridus teelahkmel" kava

Moderaator Toomas Sepp

 

10.00 – 10.20

Registreerimine ja kohvilaud

10.20 – 10.30

Eesti Kurtide Liidu esimehe Tiit Pappi tervitussõnad, tänase programmi tutvustus

10.30 – 10.40

Tallinna Linna abilinnapea Mihhail Kõlvarti tervitussõnad

10.40 – 11.00

Kurtide hariduse ajalugu pildis ja kirjas
Maret Õun, Eesti Kurtide Liidu aseesimees, TÜ viipekeele õpetaja

11.00 – 11.20

Kas viipekeelsel haridusel on tulevikku?
Regina Paabo, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu esimees, TÜ magister

11.20 – 11.40

Kurtide haridus ÜRO puuetega inimeste  õiguste konventsiooni kontekstis
Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht

11.40 – 12.00

EKLVL: 25 aastat kuulmispuudega laste hariduspõllul
Toomas Sepp, Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu (EKLVL) president

12.00 – 13.00

Lõunapaus

13.00 – 13.15

Noorte vaated haridusolukorrale
Amiolla Pihel, Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhiabi

13.15 – 13.35

Sotsiaalministeeriumi seisukohad ja võimalikud lahendusteed kurtide hariduses
Margus Tsahkna, Eesti sotsiaalkaitseminister

13.35 – ...

Status of Sign Languages in Europe/EU countries (Viipekeele staatus Euroopas/Euroopa Liidu riikides)
Markku Jokinen, Euroopa Kurtide Liidu president, Soome Kurtide Liidu tegevdirektor, doktor

... – 14.20

UN CRPD from viewpoint of deaf people (ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon kurtide seisukohalt)
Jaana Aaltonen, Soome Kurtide Liidu president

14.20 – 14.40

Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel
Kalle Küttis, Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht

14.40 – 15.00

Kurtide haridus täna, homme, ülehomme
Mailis Reps, riigikogu liige, riigikogu kultuurikomisjoni liige, endine haridusminister

15.00 – 15.15

Paus

15.15 – 16.00

DEBATT – juhib ajakirjanik Märt Treier
Osalevad: Peeter-Eerik Ots - sotsiaalkaitseministri nõunik, Pille Vaiksaar - HTM-i koolivõrgu osakonna peaekspert, Mailis Reps - Riigikogu kultuurikomisjoni liige, Toomas Sepp - EKLVL president.

16.30 – 18.00

PIDULIK VASTUVÕTT Nordic Hotel Forumis

 

NB! Päevakavas võib tulla muudatusi.
 

Konverentsi toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnavalitsus

 

Esinejate tutvustused

 

Toomas Sepp

Eesti Kuulmispuudega Laste Vanemate Liidu (EKLVL) president alates selle asutamisest 1991. Ühtlasi on olnud aastaid ka vastava üleeuroopalise ühenduse (FEPEDA) volikogu liige.
EKLVL on olnud ka mitme kuulmisrehabilitatsiooniprogrammi koostamise algataja ja selle koostamise koordineerija.
Oli üks Tallinna Heleni Kooli loomise idee algatajaid ja on hoolekogu esimees alates selle asutamisest 1994.
On aastast 1997 Eesti puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisega tegeleva Eesti Puuetega Inimeste Fondi Nõukogu esimees.
Alates aastast 1999 Tallinna Invakomisjoni aseesimees.
Lionsklubi Tallinn Kristiine asutajaliige alates aastast 1995. Klubi heategevusprogramm on seotud kuulmispuudega lastega.
Igapäevatöös Tallinna linnasekretär alates aastast 1992.

   

Tiit Papp

Tiit Papp on kurtide kogukonna ja tegemistega olnud tihedalt seotud kurtuse tõttu lapseeast. Samuti on Tiit juhtinud Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingut 1991. – 2008. aastal. 2008. aastast alates juhib Tiit Eesti Kurtide Liitu.
Kurtide liidu peamisteks prioriteetideks on kujundada Eesti riigis jätkusuutlik, sotsiaalne ja poliitiline elukeskkond, kus kurtidel inimestel on ühiskonna liikmetega võrdsed võimalused inimväärseks eluks ja kommunikatsiooniks, kaitsta kurtide kultuuri, haridust ja viipekeelt.
Tiit Papp on lõpetanud Tallinna kõrgkooli “I Studium” majandusteaduskonna finantsisti-ökonomistina 2000. aastal. Tiit oli õpetanud 2001. – 2012. aastal matemaatikat ja füüsikat kurtidele lastele Tallinna Heleni Koolis (end. Tallinna Kurtide Koolis).

   

Mihhail Kõlvart

Lõpetas Tallinna 15. Keskkooli ning on seejärel omandanud kaks kõrgharidust vastavalt juura ja majanduse alal. Omab praktilist juristitöö kogemust ning on olnud tegev ka õppejõuna, töötades välja kultuuriloo ja retoorika loengukursusi.
2008. aastast on Eesti Keskerakonna liige ja on olnud 2011. aastal riigikogu liige, kui teda nimetati Tallinna abilinnapea ametisse, peatas riigikogu liikme volitused.
2011. aasta aprillist alates Tallinna abilinnapea, mille vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum.
Avaldanud mitmeid artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel.

   

Maret Õun

Maret on sündinud kurdina. Töötab Tallinna Heleni Koolis õpetajana.
Aastatel 2007 - 2012 oli ta töötanud projektijuhina Eesti Kurtide Liidus.
Maret annab ka viipekeele tunde lepingute alusel kursustel, sh Tartu Ülikoolis.
Tema kirglikuks hobiks on kurtide ajaloo kogumine ja kultuur.
Maret Õun on alates 2008. aastast Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühingu esinaine ning 2013. aastast Eesti Kurtide Liidu juhatuse liige ja aseesimees.

   

Regina Paabo

Regina Paabo on kuulja, kurtide kogukonnaga seotud nii oma päritolu kui ka viipekeeletõlgina (meister-viipekeeletõlk, tase 7). Lõpetanud Tartu Ülikooli, antud magister artium kraad eripedagoogika erialal. Erialaseid teadmisi ja oskusi psühholoogia ja nõustamise alal täiendanud Professionaalse Psühholoogia Erakoolis ja Tallinna Psühhodraama Koolis.
On Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu asutajaliige ja praegune esimees. Viipekeeletõlgi kutsesüsteemi väljatöötaja ja edasiarendaja Eestis ning viipekeeletõlgi erialaõppe käivitaja Tartu Ülikoolis. Eesti viipekeeletõlkide koolitaja, viipekeele uurija ja esimeste eesti viipekeele sõnastike ja metoodiliste õppevahendite koostaja.

   

Anneli Habicht

Anneli Habicht teeb Igapäevast huvikaitsetööd Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) tegevjuhina.  Ühe omandatud eriala poolest on andragoog, mis tähendab, et nii kaasava kui erihariduse ja elukestva õppe teemad on talle hingelähedased.
Oleme EPIK-s koostamas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni variraportit, millest ühe olulise osa moodustab kurtide ligipääs haridusele. Ta tunnustab, et Eesti Kurtide Liit on just nüüd korraldanud konverentsi "Eesti kurtide haridus teelahkmel". Loodame, et kurtide, spetsialistide ja otsustajate ühine arutelu aitab teadvustada nii kurtide vajadusi kui ka kaitsta kurtide õigusi haridusele.

   

Amiolla Pihel

Amiolla Piheli emakeel on eesti viipekeel. Amiolla töötas 2012 - 2014 Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni juhatuses.  Alates 2015 töötab ta Eesti Kurtide Noorte Organisatsiooni assistendina. EKNO-s tegeleb ta koos juhatusega noorte kurtide igapäevaelu puudutavate teemadega.  Muuseas püüavad nad parandada noorte kurtide ligipääsetavust haridusele ning integreerumist tavaühiskonda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil.

   

Margus Tsahkna

Margus Tsahkna on Eesti Vabariigi sotsiaalkaitseminister alates 9. aprillist 2015, Isamaa ja Res Publica Liidu esimees alates 6. juunist 2015.
Margus Tsahkna on olnud XI, XII ja XII Riigikogu koosseisu liige. 2007-2011 rahanduskomisjoni liige. 2011-2014 sotsiaalkomisjoni esimees ning 2014-2015 sotsiaalkomisjoni aseesimees. 2011-2014 Eesti Haigekassa nõukogu aseesimees 2007-2011 Eesti Keskkonna Investeeringute Keskuse nõukogu liige. 2003 – 2007 Tartu Linnavolikogu liige Margus Tsahkna on alates 2000. aastast Isamaa ja Res Publica Liidu liige. Ta on olnud Noor-Isamaa esimees, poliitikasekretär, peasekretär ja aseesimees. Margus Tsahkna kuulub Kaitseliitu, Eesti NATO Ühingusse ning on korp! Sakala liige. Margus Tsahkna on lõpetanud Tartu 7. Keskkooli, õppinud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja õigusteaduskonnas ning Toronto Ülikoolis rahvusvahelist õigust.

   

Markku Jokinen

Markku Jokinen on alates 2007. aastat Soome Kurtide Liidu (FAD) tegevdirektor,  Euroopa Kurtide Liidu (EUD) president ning varasem Maailma Kurtide Föderatsiooni (WFD) president.  Ta on tänaseni WFD  spetsialist kurtide hariduse, viipekeelte ning kurtide kultuuri asjus.
Lisaks Soomest saadud magistrikraadile on ta ennast täiendanud lingvistikas, psühholingvistikas ja viipekeelte lingvistikas  Rochesteri ülikoolis Ameerika Ühendriikides.
Markku on teinud rohkem kui 35 aastat vabatahtlikku tööd erinevates kurtide organisatsioonides nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel.  Ta on ka Soome inimõiguste delegatsiooni ja selle puuetega inimeste õiguste komitee liige ning osales aktiivselt kurtide õiguste eest seisjana Rahvusvahelise Puuetega Inimeste Liidu poolelt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni loomisel.

   
 

Jaana Aaltonen

Jaana Aaltonen on magistrikraadiga eripedagoog. Ta õpetab viipekeelseid kurte Soomes, Turu linnas, Hannunniittu koolis. Jaana on olnud õpetaja aastast 1992 ning eripedagoog alates 1998 aastast.  Aastatel 2006 - 2010 oli ta asedirektor Turu C.O. Malm koolis ja 1997 - 1998 direktor Helsingi kurtide koolis nimega Folk High School of the Deaf.
Jaana Aaltonen on Soome Kurtide Liidu  (FAD) president alates 2014 aastast.  Enne presidendiks valituks osutumist oli ta selle organisatsiooni juhatuse liige olnud juba 6 aastat. Jaana on olnud Soome Kurtide Liidu Rahvusvahelise Komitee president juba 7 aastat ning ta kuulub ka Põhjamaade Kurtide Komiteesse.
Jaana on teinud palju vabatahtlikku tööd erinevatel viipekeeli puudutavatel teemadel nii Soomes kui Aafrikas. Jaana õpetab viipekeelt ka viipekeeletõlkidele ning koolitab nende juhendajaid. Tal on suur kogemus erinevate esinemistega nii Soomes kui mujal maailmas.

   

Kalle Küttis

Kalle Küttis on sündinud Kohtla-Järvel ja lõpetanud seal keskkooli. Tartu Ülikoolis on omandatud järgmised erialad: geograafia/looduskaitse (1973), koolipsühholoogia (1988) ning koolikorralduse magister (2003).
Töötanud õpetajana, keskkooli direktorina, maakonna haridusjuhina, Viljandi maavanemana.
2009.aasta aprillist töötab ta  Haridus- ja Teadusministeeriumis. Algul üld-ja kutsehariduse asekantslerina ja viimased 3 aastat koolivõrgu juhina (asekantsleri õigustes). Tema põhiülesanneteks on juhtida koolivõrgu ümberkorraldamist demograaflistele ja regionaalsetele muutustele vastavaks, üles ehitada riigigümnaasiumide võrk ja juhtida ümberkorraldusi hariduslike erivajadustega laste koolivõrgu kaasaja nõuetele vastavaks muutmiseks.

   

Mailis Reps

Mailis Reps on sündinud ja kasvanud Tallinnas. Tema peres kasvab viis last.
Haridustee: Tallinna Bakalaureuse Erakool 1993; Kalamazoo Kolledž (Michigan, USA) 1997, sotsiaalteadused; Akadeemia Nord 1998, õigusteadus (cum laude); Kesk-Euroopa Ülikool (Budapest), õigusteaduse magister 1999 (cum laude); Maastrichti Ülikool, Euroopa avalike suhete magister 2000 (cum laude); Uppsala Ülikool 2001– , Euroopa õiguse doktoriõpe.
Kahekordne haridus- ja teadusminister.
Tänane Riigikogu liige, Eesti Keskerakonna fraktsiooni  aseesimees, kultuurikomisjoni liige.
Mitmete vabatahtlike organisatsioonide liige: Eesti Juristide Liit, Maarjamaa Haridusselts, Eesti Hooldajate Liit jt.

   

Märt Treier

Märt Treier (41) on Eesti eetriajakirjanik ja meediakoolitaja, kes on kümmekonna aasta jooksul juhtinud ka arvukalt konverentse ja debatte.
Aastail 2000 - 2009 tegutses ta telekanalis TV3 esmalt uudistereporteri ja -saatejuhina, seejärel juba uudistetoimetuse juhina, juhtides kümne aasta jooksul ka tänugalat Eestimaa Uhkus. Vikerraadioga seob teda juba kakskümmend aastat koostööd. Raadioajakirjanikuna on teda tunnustanud Eesti Emakeeleõpetajate Selts, meedialoengud eraülikoolis EBS tõid talle hooaja 2014 - 2015 tegevuse eest parima külalislektori tiitli. Tunnustus hea partnerluse eest on tulnud ka Maanteeametilt, kellega teda seob viimased kolm aastat tihe koostöö noorte riskikäitumise ennetamisel.

   

Pille Vaiksaar

Pille Vaiksaar on sündinud Võrus, kooliaeg möödus Viljandis, Tartu Ülikoolist sai ta 1981. aastal treeneri- kehalise kasvatuse õpetaja diplomi, hiljem on ta ennast täiendanud sotsiaalvaldkonnas. Töötanud on ta kehalise kasvatuse õpetajana, lasteaia juhatajana ning 15 aastat juhtinud puuetega noortele väga erinevaid teenuseid pakkunud asutust Viljandis.
Aastatel 2012 - 2014 töötas Pille Sotsiaalministeeriumis puuetega laste spetsialistina, alates 2014.aastast töötab ta Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus tema ülesandeks on hariduslike erivajadustega õpilaste koolivõrgualase töö korraldamine. Ta peab väga oluliseks koostööd Sotsiaalministeeriumiga eri valdkondade teenuste seostamisel lapse ümber.

   

Peeter-Eerik Ots

Peeter-Eerik Ots on alates 9. detsembrist 2015 sotsiaalkaitseministri nõunik.
Peeter-Eerik on lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning õpib hetkel Tallinna Ülikooli magistriõppes hariduse juhtimist.
Peeter-Eerik annab tunde Tallinna Ühisgümnaasiumis ja on Eesti Õpetajate Liidu (EÕL) liige aastast 2011 (aastatel 2012 - 2015 EÕL juhatuse liige). MTÜ Kultuurikatel ja MTÜ Arvamusaed asutaja ning juhatuse liige. Töötanud Haridus- ja Teadusministeeriumis, Tallinna Linnavalitsuses ja tegutsenud eraettevõtjana.
Õppinud lisaks Tartu Ülikoolis filosoofiat ning EMTA magistriprogrammis Cultural Management, läbinud Swedish Institute prorgrammi Creative Leaders Stockholmis.


faili ikoon Konverentsi programm eesti keeles 10.11.2016

faili ikoon Conference program in English 10.11.2016