Sotsiaaltoetuste seadus

PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS

§ 4. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid
Käesolev seadus kehtestab järgmised puuetega inimeste sotsiaaltoetused:
1) puudega lapse toetus;
2) puudega tööealise inimese toetus;
3) puudega vanaduspensioniealise inimese toetus;
4) puudega vanema toetus;
5) õppetoetus;
6) töötamistoetus;
7) rehabilitatsioonitoetus;
8) täienduskoolitustoetus.

TOETUSED

§ 6. Puudega lapse toetus
Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni.
Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes:
      -keskmise puudega lapsele – 270 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
      -raske ja sügava puudega lapsele – 315 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

§ 7. Puudega tööealise inimese toetus
Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65 protsenti ja mitte rohkem kui 210 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.

§ 71. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetus
Toetust makstakse igakuiselt sügava puudega inimesele 160 protsenti, raske puudega inimesele 105 protsenti ja keskmise puudega inimesele 50 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.

§ 9. Puudega vanema toetus
Puudega vanem on last üksi kasvatav puudega isik, last üksi kasvatav puudega võõrasvanem, last üksi kasvatav puudega eestkostja või üks puudega abikaasadest.
Neile makstakse kuni 16-aastase lapse kasvatamisel puudega vanema toetust.
Kuni 19-aastase lapse kasvatamisel makstakse toetust kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Igakuine puudega vanema toetus on 75% sotsiaaltoetuste määrast.

§ 10. Õppetoetus
Puudega õppurile, kes ei tööta, ja õpib gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis makstakse igal kuul õppetoetust. Toetust ei maksta juulis ja augustis.
Õppetoetust makstakse selle järgi, kui palju on õpilane puudest tingitud lisakulutusi teinud. Toetust makstakse 25-100% sotsiaaltoetuste määrast.

§ 101. Töötamistoetus
Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puude tõttu tööga seotud lisakulutusi.
Töötamistoetust makstakse tegelike töötamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks.

§ 11. Rehabilitatsioonitoetus
(1) Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16–65-aastasele puudega isikule.
(2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200 protsenti sotsiaaltoetuste määrast aasta jooksul.

§ 12. Täienduskoolitustoetus
(1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese tööalaseks ja tasemekoolituseks.

RAKENDAMISE KORD

§ 16. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemine
(1) Taotlus puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramiseks esitatakse Sotsiaalkindlustusametile.
       vajalikud dokumendid on:
1) toetuse taotlus;
2) otsus puude raskusastme ja lisakulude kohta;
3) isikut tõendav dokument.

§ 17. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramine
(2) Puuetega inimeste sotsiaaltoetused määratakse puude raskusastme tuvastamise päevast. Toetuse avaldus peab olema esitatud kolme kuu jooksul.

(3) Hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele. Rohkem kui taotlusele eelneva kolme kuu eest toetust ei saa.

Seaduse terviktekstiga saab tutvuda: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13114771.