ead.ee
Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Toimetulekut parandavad tegevused, teenused, sihipärased meetmed, võimalused õige paljudes eluvaldkondade nagu:
- ravi – ambulatoorne ja statsionaarne ravi, ravimine kohaliku perearsti juures või mõnes spetsialiseerunud raviasutuses, ravimite, dieedi, kirurgilise sekkumise või muude meetodite abil;
- kindlustus – toetused, pensionid, elu-, õnnetuse-, ravi-, töötus- jm. rahalised ja mitterahalised kindlustusmaksed;
- õppimine – alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkooliga, lisaks täiend- ja ümberõpe, üldhariduse või erihariduse saamiseks jne;
- tööhõive – oma jõudsalt arenevate meetmetega alates üldisest regulatsioonist ja lõpetades juhtumipõhise kliendikeskse lahenduse otsimisega igaks konkreetseks puhuks
- Kohalike omavalitsuste tugivõrk kus lahendatakse igapäeva elus toimetulemiseks vajalikud probleemid, korraldatakse vajadusel hooldamine, eluaseme kohandamine, transport, abistamine , nõustamine jne;
- Mittetulundusühingud, kus jagatakse teavet sarnase probleemiga inimestele, osutatakse spetsiifilist abi ja nõustamist ning antakse vajadusel inimesele oluline sotsiaalse kuulumise tunne.
Üks võimalikke viise toimetuleku taset muuta on rehabilitatsioon
Rehabilitatsioon on alguse ja lõpuga protsess, mille tunnusteks on:
- Motivatsiooni olemasolu , soov muuta ennast ja ise aktiivselt selles protsessis osaleda;
- Selgelt väljendatud eesmärk, mida soovitakse rehabilitatsiooniga saavutada;
- Tegevusvõime ja toimetuleku hindamine füüsilisest, psüühilisest ja sotsiaalsest aspektist protsessi alguses, käigus ja lõppedes;
- Professionaalselt koostatud tegevuskava;
- tegevuskava elluviimiseks koostatud toimiv võrgustik;
- toimiv tugisüsteem;
- kõigi osapoolte aktiivne osalemine tegevuskava elluviimises;
- mõõdetav tulemus.
Kirjeldatud rehabilitatsioonile eelneb sageli psühhosotsiaalne rehabilitatsioon, mille eesmärk on trauma ja vaimse, psüühilise, füüsilise või sotsiaalse tervisekahjustuse järgselt:
- psüühilise tasakaalu taastamine;
- motivatsiooni leidmine ja rehabilitatsiooni soovi loomine;
- enesehinnangu juhtimine ja rehabiliteerimise eesmärgi leidmine;
- eneseusu taastamine valmistumaks eesmärgistatud rehabiliteerimisse sisenemiseks.
Psühhosotsiaalses rehabilitatsioonis osaleb klient ja väga sageli tema pereliikmed
Mitte alati ei ole vaja kompleksset rehabiliteerimist, vaud vahel piisab ka üksikutest rehabiliteerivatest tegevustest, teenustest
Näiteks:
- abivahendid;
- puudespetsiifiline toimetulekuõpe;
- töötamise harjutamine;
- tugiisik;
- kaitstud või toetatud töö;
- toetatud õppimine;
- kohandatud keskkond;
- jms.
Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?
- puude raskusastet taotlevatel lastel ja täiskasvanutel
- puudega lastel ja täiskasvanutel rehabilitatsiooniplaani alusel
- psüühilise erivajadusega inimestel (vanuses16-aastast kuni vanaduspensionile jäämiseni , kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.) pere- või eriarsti suunamiskirja alusel
- alaealistel õigusrikkujatel, kui alaealiste komisjoni on teinud vastava otsuse .
Kes osutavad rehabilitatsiooniteenust?
Eestis on registreeritud mitukümmend rehabilitatsiooniasutust. Igas rehabilitatsioonimeeskonnas on vähemalt 5 erineva rehabilitatsioonieriala spetsialisti. Meeskonnad on komplekteeritud erinevate ülesannete täitmiseks ja erinevatest sihtgruppidest klientide teenindamiseks.
Eestis on registreeritud mitukümmend rehabilitatsiooniasutust. Igas rehabilitatsioonimeeskonnas on vähemalt 5 erineva rehabilitatsioonieriala spetsialisti. Meeskonnad on komplekteeritud erinevate ülesannete täitmiseks ja erinevatest sihtgruppidest klientide teenindamiseks.
| 20.11.2011 |