Karl (Kaarel) Luht
Karl Luht oli esimene Tallinna Eesti Kurttummade Seltsi esimees aastatel 1922–1924 ja 1927–1928. Elukutselt oli ta rändkaupmees, kes reisis mööda Eestimaad. Oma pikkadel kaubareisidel tutvudes kurtide eluoluga laial Venemaal ja kirjade kaudu välismaal. Nii tekkis Karl Luhtil mõte luua kodumaal Eesti kurtide selts. Tema ja mõne teise aktiivsema kurdi algatusel asutati Tallinnas Eesti Kurttummade Selts, mille juhiks oli seltsi algusaastail ja mõni aeg hiljem Karl Luht.
Karl Luht on meenutanud: ,,Oli aeg, kus kurtidel ei olnud peale kodu mitte midagi. Koolist tulles – läksime laia maailma, igaüks oma teed, raskesse ja tõsisesse ellu“ Mitmed kurdid olid reisinud välismaal ja käinud sealsetes seltsides. Eesti Kurttummade Seltsi asutamise idee tekkimisel on arvestav nii Venemaa kui ka Soome eeskuju. Helsingis loodi analoogiline selts 1895. aastal. Eesti kurtidel oli kontakte Soome omadega juba enne I maailmasõda. Neilt saadud nõule ja juhatusele kurttummade seltsi asutamise asjus on viidanud mitmed Eesti kurdid. Karl Luht käis juba EKS esimehena mitmel korral Turu ja Helsingi ametivendadelt õpetust saamas.
Karl Luht sündis 18. juulil (30.07 uue kalendri järgi) 1871. aastal Alatskivi vallas. Kolme aasta vanuselt ehmatuse ning sellele järgneva suure une tagajärjel kaotas ta kuulmise. Tema kõneoskus oli hea, üsna kuulja inimese sarnane. Karl Luht omandas hariduse Vändra Kurttummade Koolis 1878. – 1885. aastal.
Karl Luht:
"Kodavere kiriku õpetaja Vossi soovil sõitsin mina oma isaga jaanuari kuul 1879. aastal Vändrasse. Esiteks läksime Vändra õpetaja Sokolovski juurde, kes nimetatud koolile tõsine isa oli, see viis mind kurttummade koolimajasse, kus õpetajad härrad Eglon ja Linde mind lahkelt vastu võtsid. Siis viis õpetaja mind koolituppa ja laskis mind enese suu peale vaadata, siis pani ta mu käe oma rinna ehk kurgu sõlme vastu. Need värisesid, kui õpetaja häält tegi. Seda püüdsin ma ka järel teha. Nii õppisin ma enne häält tegema ja pea ka üksikuid aabitsa tähtesid järel ütlema: a, o, u, e, i, r. Sellega oli kui aas käes, millest kinni hakata võib. Tarvis on õpetajal ikka kurttumma vastu seistes rääkida ja teda oma suu peale vaatama harjutada. Sellega harjub tema tähelepanemine."
Karl Luht oli alaliselt vaikiv rändkaupmees mitmesuguste puutöödega, kes matkas mitmel maal. Kauplemisega rändas ta Balti kaldast Uuralini, Laadogast Kaukasuseni, Poola jne. Ning kodumaa käis Karl Luht risti – põiki läbi, teda tunti igal pool.
31. augustil (12. septembril uue kalendri järgi) 1903. aastal laulatati Jaani koguduses Tallinnas Karl Luht ja Marie Schirmer abielupaariks. Noorpaar asus elama Tartusse. Karli abikaasa Marie (sündinud 20. veebruaril (4.03 uue kalendri järgi) 1875. aastal) kaotas kuulmise 5-aastaselt ajupõletiku tagajärjel. Ta õppis Vändra Kurttummade Koolis 1889. – 1896. aastal. Nad olid omal ajal Eesti haritumaid kurte.
1928. aastal pühitses kurt abielupaar Karl ja Marie Luht oma hõbepulmi. See on esmakordne juhus meie kurtide peres, kus kurt-abielupaar jõudnud kooselamise 25 aasta juubelini, elades endale. Ükski kõrvalheli pole tunginud segama ega tumestama kooselu õnne.
1935. aastal viibis Karl Luht Kuressaares Saaremaa Kurttummade Seltsi teisele aastapäevale pühendatud koosolekul. Selle seltsi juhatuse sekretär Albert Saarela kirjeldas, et Karl hea kõnelejana rõhutas seltsi vajadust Saaremaal ja ta oli tuttav Eduard Steffensiga, kellega oli olnud Vändra koolis. Luht püüdis Steffinsit mõjutada, et see astuks samme seltsi asutamiseks, kuid Steffens jäi erapooletuks. Luht kordas sama katset pea igal aastal, kui oli ta kauplemas Saaremaal. Alles 1925. aastal nõustus Steffens, kuid selle aasta detsembris ta suri põletushaavadesse. Seekord siis ei saanud seltsi asutamise asja. 1930. aasta suvel oli Karl Luht jälle Kuressaares. Ühel omavahelisel koosviibimisel ta kõneles saarlastest kurtidele teistest kurttummade seltsidest ja nende töö tähtsusest. Luht aitas saarlasi põhikirja kokkuseadmisel. Saaremaa seltsi põhikiri registreeriti 10. oktoobril 1930. aastal Tallinna Siseministeeriumis. Seltsi tegevusega ei tuldud toime, sest kurdid olid oskamatud sel alal. Alles 1933. aastast hakkasid asjad jälle liikuma, kui Karl Luht tuli Saaremaale. 13. augustil toimus Kuresaares seltsi koosolek, mida juhatas Karl Luht. Lõpuks tegutses Saaremaa Kurttummade Selts aktiivselt.
Tartu Kurttummade Seltsi ,,Sõprus“ algas oma tegevust, kui kinnitati põhikiri kohtu – ja siseministri poolt 9. veebruaril 1931. aastal. Sellele põhikirjale oli alla kirjutanud Karl Luht ja tartlased.
Karl Luhtil oli kolm poega ja tütar, kellele aga vanemate saatus edasi pole antud. Karl Luht suri märtsikuul 1957. aastal.
Karl Luht on meenutanud: ,,Oli aeg, kus kurtidel ei olnud peale kodu mitte midagi. Koolist tulles – läksime laia maailma, igaüks oma teed, raskesse ja tõsisesse ellu“ Mitmed kurdid olid reisinud välismaal ja käinud sealsetes seltsides. Eesti Kurttummade Seltsi asutamise idee tekkimisel on arvestav nii Venemaa kui ka Soome eeskuju. Helsingis loodi analoogiline selts 1895. aastal. Eesti kurtidel oli kontakte Soome omadega juba enne I maailmasõda. Neilt saadud nõule ja juhatusele kurttummade seltsi asutamise asjus on viidanud mitmed Eesti kurdid. Karl Luht käis juba EKS esimehena mitmel korral Turu ja Helsingi ametivendadelt õpetust saamas.
Karl Luht sündis 18. juulil (30.07 uue kalendri järgi) 1871. aastal Alatskivi vallas. Kolme aasta vanuselt ehmatuse ning sellele järgneva suure une tagajärjel kaotas ta kuulmise. Tema kõneoskus oli hea, üsna kuulja inimese sarnane. Karl Luht omandas hariduse Vändra Kurttummade Koolis 1878. – 1885. aastal.
Karl Luht:
"Kodavere kiriku õpetaja Vossi soovil sõitsin mina oma isaga jaanuari kuul 1879. aastal Vändrasse. Esiteks läksime Vändra õpetaja Sokolovski juurde, kes nimetatud koolile tõsine isa oli, see viis mind kurttummade koolimajasse, kus õpetajad härrad Eglon ja Linde mind lahkelt vastu võtsid. Siis viis õpetaja mind koolituppa ja laskis mind enese suu peale vaadata, siis pani ta mu käe oma rinna ehk kurgu sõlme vastu. Need värisesid, kui õpetaja häält tegi. Seda püüdsin ma ka järel teha. Nii õppisin ma enne häält tegema ja pea ka üksikuid aabitsa tähtesid järel ütlema: a, o, u, e, i, r. Sellega oli kui aas käes, millest kinni hakata võib. Tarvis on õpetajal ikka kurttumma vastu seistes rääkida ja teda oma suu peale vaatama harjutada. Sellega harjub tema tähelepanemine."
Karl Luht oli alaliselt vaikiv rändkaupmees mitmesuguste puutöödega, kes matkas mitmel maal. Kauplemisega rändas ta Balti kaldast Uuralini, Laadogast Kaukasuseni, Poola jne. Ning kodumaa käis Karl Luht risti – põiki läbi, teda tunti igal pool.
31. augustil (12. septembril uue kalendri järgi) 1903. aastal laulatati Jaani koguduses Tallinnas Karl Luht ja Marie Schirmer abielupaariks. Noorpaar asus elama Tartusse. Karli abikaasa Marie (sündinud 20. veebruaril (4.03 uue kalendri järgi) 1875. aastal) kaotas kuulmise 5-aastaselt ajupõletiku tagajärjel. Ta õppis Vändra Kurttummade Koolis 1889. – 1896. aastal. Nad olid omal ajal Eesti haritumaid kurte.
1928. aastal pühitses kurt abielupaar Karl ja Marie Luht oma hõbepulmi. See on esmakordne juhus meie kurtide peres, kus kurt-abielupaar jõudnud kooselamise 25 aasta juubelini, elades endale. Ükski kõrvalheli pole tunginud segama ega tumestama kooselu õnne.
1935. aastal viibis Karl Luht Kuressaares Saaremaa Kurttummade Seltsi teisele aastapäevale pühendatud koosolekul. Selle seltsi juhatuse sekretär Albert Saarela kirjeldas, et Karl hea kõnelejana rõhutas seltsi vajadust Saaremaal ja ta oli tuttav Eduard Steffensiga, kellega oli olnud Vändra koolis. Luht püüdis Steffinsit mõjutada, et see astuks samme seltsi asutamiseks, kuid Steffens jäi erapooletuks. Luht kordas sama katset pea igal aastal, kui oli ta kauplemas Saaremaal. Alles 1925. aastal nõustus Steffens, kuid selle aasta detsembris ta suri põletushaavadesse. Seekord siis ei saanud seltsi asutamise asja. 1930. aasta suvel oli Karl Luht jälle Kuressaares. Ühel omavahelisel koosviibimisel ta kõneles saarlastest kurtidele teistest kurttummade seltsidest ja nende töö tähtsusest. Luht aitas saarlasi põhikirja kokkuseadmisel. Saaremaa seltsi põhikiri registreeriti 10. oktoobril 1930. aastal Tallinna Siseministeeriumis. Seltsi tegevusega ei tuldud toime, sest kurdid olid oskamatud sel alal. Alles 1933. aastast hakkasid asjad jälle liikuma, kui Karl Luht tuli Saaremaale. 13. augustil toimus Kuresaares seltsi koosolek, mida juhatas Karl Luht. Lõpuks tegutses Saaremaa Kurttummade Selts aktiivselt.
Tartu Kurttummade Seltsi ,,Sõprus“ algas oma tegevust, kui kinnitati põhikiri kohtu – ja siseministri poolt 9. veebruaril 1931. aastal. Sellele põhikirjale oli alla kirjutanud Karl Luht ja tartlased.
Karl Luhtil oli kolm poega ja tütar, kellele aga vanemate saatus edasi pole antud. Karl Luht suri märtsikuul 1957. aastal.
Allikad:
Kurtide ajaraamat I –III Kotsar & Kotsar 1997
Kurttummade sõber 1935
Ristirahwa Pühhapäewaleht (Tallinn : 1875-1919) nr. 35 1903
Kurttummade Hääl Nr 2 22. september 1928
Kurttummade sõber 1936
Eesti Kurtide Organisatsiooniline tegevus aastatel 1920 – 1933: Saaremaa Kurttummade Seltsi asutamine
Eesti Kurtide Liit 1922 - 2002
29.09.2010 |