EST
ENG
RUS
Avaleht
Sisukord
RSS
Sisukord
Sisukord
EKL logo
›› Detailne otsing
›› Kontaktid

Nőmme tee 2, 13426 Tallinn
e-post: eadead.ee
tel:  +372 655 2510
faks: +372 655 2510

Ajalugu ja varia

Eesti Kurtide Liit

Haridus ja kultuur

Ühingud ja partnerid

  • Kurtusest
  • Haridus ajaloos
  • Eesti kurtide ajalugu
  • Kurtide välisajalugu
  • Uurimused
  • Artiklid ja ettekanded
  • Varia
Uurimused
Print
Kurtuse teemalised uurimused ja publikatsioonid

Hein, Kadri. 2009. Kakskeelse ja oraalse õpetusmeetodi mõju kurtide laste keelekasutusele – Zabrodskaja, A. (toim.) Eesti Filoloogia Teadusliku Üliõpilasseltsi toimetised II. Noored filoloogid. Emakeelepäev täis tarkuseteri. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 145-161.

Hollman, Liivi. 2008. Miks MUST on must ja VALGE valge. Eesti viipekeele värvinimedest. Keel ja Kirjandus, 11, 847 - 862.

Hollman, Liivi. 2010. Basic Color Terms in Estonian Sign Language. Tartu: Tartu University Press. hollman_liivi_PhD.pdf

Laiapea, Vahur. 2006. Tähendusi viipekeelest. Magistritöö. Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. Antropoloogilise ja etnolingvistika õppetool.

Loit, Raili. Õppematerjale eesti keele kui teise keele grammatika omandamiseks kuulmispuudega õpilaste IV klassile. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli haridusteaduskond. Koolikorraldus. www.ht.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=579440/Loit.pdf.

Miljan,  Merilin. 2003. Number in Estonian Sign Language. Trames 7(57/52): 3, 203–223.

Paabo, Regina; Födisch, Monika; Hollman, Liivi. 2009. Rules for Estonian Sign Language transcription.  Trames : Journal of the Humanities and Social Sciences, 13(4), 401 - 424.

Paales, Liina. 1999. Miks lind ei lenda ära, miks puu ei kuku maha - kurtide viipekeelsest folkloorist. Kalmre, Eda (Toim.). Kuuldust-nähtust. Tänapäeva folkloorist, 61 - 68. Tartu: Eesti Kirjandusmuusem.

Paales, Liina. 2000. Eesti kurdipärimuse piirjooni maailma kurdipärimuse ja rahvaluule teooria taustal.

Paales, Liina. 2001. Kurtide inimeste elulood: eeldusi uurimiseks. Tiiu Jaago (Toim.) Pärimuslik ajalugu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetöö, 143-169.

Paales , Liina. 2002. Isiku- ja kohanimed eesti kurtide märgipärimuses.  Lemmeleht , 154–167. (Pro Folkloristika , 9.) Tartu: Eesti Kirjandusmuusum.

Paales, Liina. 2008. Kurtide kogukond, viipekeel ja pärimus visuaalsusele toetuvates tehnoloogilistes keskkondades. Mäetagused. Hüperajakiri 38, 55-74.

Roodemäe, Äli. 2004. Hiliskurdistunute psühhosotsiaalsed probleemid Lõputöö. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond, psühholoogia osakond.

Toom, Regina. 2002. Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis Eripedagoogika. Logopeedia ja emakeel 3, 25-32.

Toom, Reigina; Trükmann, Monika, Hollman, Liivi. 2006. Eesti viipekeele transkriptsioonist. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat, 2, 286 - 301.

Trükmann, Monika. 2006. Ajasuhete väljendamine eesti viipekeeles. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli haridusteaduskond. Eripedagoogika osakond.  

2.06.2010
Tagasi