I NIMI JA ASUKOHT
- Mittetulundusühing, mille nimi on Eesti Kurtide Liit (edaspidi EKL) on kurtidega tegelevaid juriidilisi isikuid võrdsetel alustel ühendav üleeestiline ühendus.
- EKL on Tallinnas 22. mail 1922. aastal asutatud Eesti Kurttummade Seltsi õigusjärglane.
- EKL-i asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
- EKL-i majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
II EESMÄRK JA ÜLESANDED
- EKL-i tegevuse eesmärk on kaitsta kurtide väärikust, õigusi ja huve ning edendada kurtide kogukonna arengut, ühiskonnaellu kaasatust ja kultuuri.
- EKL-i ülesanded eesmärgi realiseerimiseks on:
- kurtide võrdsele kohtlemisele kaasa aitamine;
- sotsiaalpoliitikat reguleerivate õigusaktide väljatöötamises osalemine;
- kurte puudutavate arengukavade ja projektide väljatöötamine;
- kurte puudutava haridus-ja teadustegevuse koordineerimine;
- arendada ja edendada kurtide kogukonna kui keele- ja kultuurivähemuse kultuurielu, keelt ja identiteeti ning aidata integreeruda sidusasse Eesti ühiskonda;
- viipekeele arendamisele, õpetamisele, kasutamisele ja tõlketeenuse kättesaadavusele kaasaaitamine;
- liikmesühingute tegevuse koordineerimine ja koostöö teiste riikide ning rahvusvaheliste kurtide organisatsioonidega;
- koostöö teiste puuetega inimeste organisatsioonidega;
- uute kurtide ühingute loomise abistamine;
- kurtide kultuuri- ja sotsiaalürituste toetamine;
- kurtide ühiskondliku ja tööalase aktiivsuse tõstmine, hariduse omandamisele ja tööhõivele kaasaaitamine.
III LIIKMED
- Liikmeks võib olla EKL-i eesmärke ja ülesandeid toetav juriidiline isik, kes tunnistab EKL-i põhikirja.
- Liikmesuse taotleja (edaspidi taotleja) esitab vastavasisulise kirjaliku avalduse ja oma põhikirja EKL-i juhatusele (edaspidi juhatus).
- Taotleja liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsustab juhatus hiljemalt 30 päeva jooksul avalduse kättesaamisest arvates. Oma otsusest teavitab juhatus taotlejat kirjalikult.
- Juhatus ei rahulda taotleja avaldust juhul, kui liikmeks astuda sooviva juriidilise isiku põhikirjalised eesmärgid või ülesanded või tegevuspraktika ei ole ühildatavad EKL-i eesmärkide ja ülesannetega.
- Taotleja mittenõustumise korral liikmeksastumise avalduse rahuldamata jätmisega võib taotleja kirjaliku avaldusega nõuda enda liikmeks vastuvõtmise otsustamist järgneval liidukoosolekul, mille otsus on lõplik.
- Liige arvatakse EKL-st välja tema kirjaliku avalduse alusel.
- Liikme võib EKL-st juhatuse otsusega välja arvata, kui:
- ükski tema esindajatest ei ole viimase majandusaasta jooksul osalenud ühelgi EKL-i liidukoosolekul või muul EKL-i korraldatud üritusel;
- ta on kahjustanud EKL-i mainet, huve või vara;
- ta ei ole majandusaasta lõpuks juhatuse kirjalikule hoiatusele vaatamata tasunud EKL-i liikmemaksu.
- Liikme väljaarvamise küsimuse arutamisest teatab juhatus talle 30 päeva enne juhatuse koosoleku toimumist. Väljaarvataval liikmel on õigus saata juhatuse koosolekule selle küsimuse arutelul osalema ja selgitusi andma oma esindaja.
- Liikme väljaarvamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad 3/4 koosolekul osalenud juhatuse liikmetest.
- Liikmel, kes juhatuse otsusega tema väljaarvamise kohta ei nõustu, on õigus kirjaliku avaldusega nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist järgneval liidukoosolekul, mille otsus on lõplik.
- Liikmete õigused ja kohustused:
- Liikmel on õigus:
- osaleda ja hääletada liidukoosolekul;
- saada EKL-i võimaluste piires abi ja toetust oma eesmärkide saavutamisel;
- osaleda EKL-i üritustel;
- saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet EKL-i tegevuse kohta;
- esitada ettepanekuid ja arupärimisi EKL-i puudutavates küsimustes;
- esitada EKL-i juht- ja kontrollorganite valimisel oma esindajaid;
- EKL-st välja astuda kooskõlas käesoleva põhikirjaga.
- EKL-i liige on kohustatud:
- teatama juhatusele oma põhikirja, registriandmete, aadressi ja sidevahendite muutumisest hiljemalt ühe kuu jooksul pärast muudatuste tegemist;
- täitma ja järgima EKL-i põhikirja ja EKL-i organite otsuseid;
- tasuma vastavalt liidukoosoleku otsusele liikmemaksu.
IV LIIDUKOOSOLEK
- EKL-i liikmete üldkoosolekut nimetatakse liidukoosolekuks ja sellel on igal liikmel üks hääl.
- Liidukoosolekul hääletamine on avalik, otsene ja ühetaoline, kui käesolevas põhikirjas pole sätestatud teisiti
- Juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonikomisjoni valimisel on hääletamine salajane. Häälte võrdse jagunemise korral loetakse valituks vanem kandidaat.
- Liidukoosolek on korraline või erakorraline.
- Korraline liidukoosolek toimub mitte harvem kui üks kord aastas, mille päevakorra, toimumise koha ja täpse aja teatab juhatus liikmetele kirjalikult vähemalt 14 päeva ette.
- Revisjonikomisjoni ettepanekul või juhul, kui seda nõuab põhistatud kirjaliku avaldusega vähemalt 1/10 EKL-i liikmetest kutsub juhatus kokku erakorralise liidukoosoleku, teatades sellest liikmetele kirjalikult koos päevakorra äranäitamisega vähemalt 7 päeva ette.
- Liidukoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole EKL-i liikmetest.
- EKL-i põhikirja muutmiseks on vajalik liidukoosolekul osalevate liikmete 3/4 häälteenamus.
- EKL-i eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liikmete nõusolek.
- Kui liidukoosolek ei ole otsustusvõimeline, võib juhatus selle sama päevakorraga kokku kutsuda teistkordselt. Teistkordselt kokku kutsutud liidukoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate EKL liikmete arvust.
- Liidukoosoleku pädevuses on:
- põhikirja muutmine ja täiendamine;
- juhatuse, juhatuse esimehe ja revisjonikomisjoni valimine 5 aastaks;
- juhatuse ja palgaliste töötajate tegevuse üle järelevalve teostamine, revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine;
- liikmemaksu ja selle suuruse kehtestamine;
- juhatuse liikme tasu ja selle suuruse kehtestamine;
- EKL-i majandusaasta aruande kinnitamine;
- EKL-i ühinemine, jagunemine, lõpetamine;
- juhatuse või muu organi liikmega EKL-i kinnis- või vallasvaraga tehingute tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus EKL esindaja määramine;
- EKL-i juriidiliste isikute asutamine ja EKL-i osalemine nendes;
- muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
V JUHATUS
- EKL-i igapäevalu ja tegevust juhib ja liitu esindab juhatus. Juhatusel on mitte vähem kui 3 ja mitte rohkem kui 7 liiget.
- Juhatuse esimehel on õigus esindada EKL-d kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhatuse liikmel, kes ei ole juhatuse esimees, on esindusõigus ühiselt juhatuse esimehega.
- Juhatuse, sh juhatuse esimehe, valib liidukoosolek viieks aastaks.
- Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees elektronikirja teel vähemalt 7 päeva ette teatades, märkides teates ka arutlusele tuleva küsimused.
- Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, sh juhatuse esimees või juhatuse aseesimees.
- Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete lihthäälteenamusega. Hääletamisel on häälte võrdsuse korral otsustavaks juhatuse esimehe hääl, tema äraolekul juhatuse aseesimehe hääl.
- Juhatuse liikme võib liidukoosolek oma otsusega tagasi kutsuda, kui tema kohustused EKL-i ees on olulisel määral täitmata või tema võimetus EKL-i tegevust juhtida on ilmne või mõnel muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsutud juhatuse liikme asemel valib liidukoosolek uue juhatuse liikme, kelle volitused algavad valimise hetkest ja lõpevad juhatuse volituse lõppemisega.
- Juhatuse pädevuses on:
- EKL-i tegevuse juhtimine
- liidukoosolekute otsuste täitmise tagamine;
- EKL-i eelarve koostamine ja selle täitmise jälgimine;
- EKL-i raamatupidamise korraldamine ja majandusaasta aruande esitamine liidukoosolekule;
- liikmete vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise otsustamine ja registreerimine (liikmeregistri pidamine);
- liidukoosolekute toimumise aja, koha ja päevakorra tähtaegne teatavaks tegemine;<
- EKL-i esindamiseks volituste andmine;
- EKL-i s töö- ja ametikohtade loomine ja EKL-i nimel vastavate lepingute sõlmimine;
- EKL-i asutatud või omandatud juriidiliste isikute juhtide ametisse nimetamine ja vabastamine;
- muud küsimused, mis on seaduse või liidukoosoleku vastava otsusega antud juhatuse pädevusse.
VI ESIMEES JA ASEESIMEES
- Juhatuse esimehe valib koos juhatusega liidukoosolek.
- Juhatuse aseesimehe valib juhatus oma liikmete hulgast. Häälte võrdse jagunemise korral osutub valituks kandidaat, kelle poolt on juhatuse esimees.
- Ajavahemikul, mil juhatuse esimees ei saa EKL-i nimel tegutseda, täidab juhatuse aseesimees tema kohustusi.
- EKL maksab juhatuse esimehele tema kohustuste täitmise eest tasu ja hüvitisi temaga sõlmitava käsunduslepingu alusel, mille tingimused kehtestab liidukoosolek.
- Juhatuse esimehe pädevus:
- juhib ja kontrollib juhatuse ja lepinguliste töötajate tööd;
- esindab EKL-i kolmandate isikute ees;
- sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid EKL-i ettevõtete, asutuste ja struktuurüksuste juhtidega;
- käsutab EKL-i vara liidukoosoleku poolt kinnitatud eelarve piires;
- avab ja sulgeb EKL-i pangakontosid;
- annab oma tegevusest aru juhatusele ja liidukoosolekule.
VII REVISJONIKOMISJON
- Juhatuse tegevust kontrollib sõltumatu kontrollorgan – revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon valitakse liidukoosoleku valimiskoosolekul salajase, otsese ja ühetaolise hääletamise teel viieks aastaks.
- Revisjonikomisjoni liikmete arvu ja nende tasu määrab liidukoosolek.
- Revisjonikomisjoni liige peab olema vähemalt keskharidusega.
- Revisjonikomisjoni liikmeks ei saa olla juhatuse liige, palgaline töötaja ega raamatupidaja.
- Revisjonikomisjoni pädevus:
- jälgib ja kontrollib põhikirja täitmist EKL-is ja liikmesühingutes;
- kontrollib EKL-i eelarvete täitmist ja aruandlust;
- revideerib vähemalt üks kord aastas EKL-i ja selle struktuuriüksuste ning sihtasustuste, äriühingute ja mittetulundusühingute finants- ja majandustegevust.
- Revisjoniaruanne esitatakse liidukoosolekule. Revisjonikomisjonil on õigus nõuda juhatuselt vajalikke andmeid ja selgitusi.
- Revisjonikomisjonil on ühehäälse põhistatud otsusega õigus teha juhatusele ettepanek erakorralise liidukoosoleku kokkukutsumiseks.
VIII RAAMATUPIDAMINE
- Juhatus korraldab EKL-i raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
- Juhatus esitab juhatuse heakskiidetud raamatupidamisaruanded liidukoosolekule.
- Revisjonikomisjon koostab ja esitab liidukoosolekule juhatuse poolt heakskiidetud raamatupidamisaruande kohta oma arvamuse.
IX LÕPETAMINE. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
- EKL-i tegevus lõpetatakse seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.
- EKL-i tegevuse lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, kes esindab kurte ja tegeleb nende huvide kaitsega.
- EKL-i ühinemine ja jagunemine toimub seaduses ettenähtud tingimustel ja korras.
*Mõistete definitsioonist - Eesti Kurtide Liit esindab kuulmislangusega inimesi, kelle kuulmislanguse sügavus pole oluline, kuid kes väärtustab kurdiks olemist, valdab mistahes viipekeelt ja kasutab seda peamise suhtlusvahendina (see võib olla tema emakeeleks/ esimeseks keeleks, aga ka hiljem omandatud keeleks) ning tunnustab kurtide kultuuri. EKL esindab ja tunnustab kurte kui ka keelelise-kultuurilise vähemusrühmana.
Mittetulundusühingu Eesti Kurtide Liit põhikiri täiendustega on kinnitatud liidukoosolekul 23. aprillil 2022. aastal.