• Kurtide esindajad kritiseerivad erakorralist pressikonverentsi, kus puudus viipekeele tõlge.
• Riigikantselei lubab tõlkega enam arvestada ning arendab viipekeelset tõlkerobotit.
• Eesti viipekeelt peab oma emakeeleks kuni 500 inimest.

Eilne droonijuhtumiga seotud riigikommunikatsioon näitas, et osa inimesi võib erivajaduse tõttu jääda kriisis infolõksu.

Eesti Kurtide Liidu esinaine Sirle Papp ütles, et droonihoiatus jõudis temani äpi kaudu, kuid lisainfo jäi kättesaamatuks. Eile hommikul toimus valitsuse erakorraline pressikonverents, mis jäi paljudele kurtidele arusaamatuks, sest viipekeele tõlge puudus.

«Kriisiolukorras mõjutab info kättesaamatus otseselt inimeste võimekust reageerida. See mõjutab meie elu,» nentis Papp ja lisas, et näiteks koroonapandeemia ajal oli viipekeele tõlge tagatud.

«See näitab, et lahendus on olemas, kuid seda ei kasutata järjepidevalt – eilne oli samm tagasi,» lausus Papp.

Kriisiteavitus peaks sisaldama viipekeelset tõlget, kvaliteetseid subtiitreid, lihtsas keeles infot ning vajadusel eraldi viipekeelseid selgitusvideoid. «Ligipääsetavus ei ole lisaväärtus – see on võrdse kohtlemise küsimus. Kui riik ei suuda infot kõigile edastada, ei ole süsteem terviklik.»

Riigikantselei teatel ei olnud eilsel erakorralisel pressikonverentsil võimalik korraldada viipekeelset tõlget lühikese etteteatamisaja tõttu.

Viipekeele tõlkidest on Eestis puudus, kuid Papp oli veendunud, et vajalik inimene oleks ruttu leitud.

Valitsus.ee peatoimetaja Gert Uiboaia sõnul on viipekeelne tõlge tavapäraselt tagatud valitsuse neljapäeviti toimuvatel pressikonverentsidel ja ka neil erakorralistel kohtumistel, mille toimumine on ette teada. «Pingutame, et ka väga lühikese etteteatamisega pressikonverentsidel oleks viipekeelne tõlge olemas,» ütles ta ja lisas, et eile sai pressikonverentsi ülekannet jälgida YouTube’i vahendusel koos automaatsete subtiitritega ning sündmuste kohta avaldati ka pressiteade.

Samuti teatas riigikantselei, et koostöös Eesti Keele Instituudiga arendatakse viipekeelset tõlkerobotit, mille eesmärk on parandada avaliku info kättesaadavust tulevikus.

Õiguskantsleri puuetega inimeste õiguste valdkonna juht Liisi Uder ütles, et nad on juhtinud riigikantselei tähelepanu tõlke puudumisele. «Meie hinnangul oli seekordne viipekeelse tõlke puudumine hea õppetund edaspidise kriisikommunikatsiooni planeerimiseks,» lausus ta.

Uderi sõnul on viipekeelsed inimesed haavatav sihtrühm, kellele on oluline saada kriisiga seotud info kätte oma emakeeles. «Eesti keel on nende jaoks võõrkeel ning infosulgu jäädes võivad nad tunda hirmu ja abitust. Seetõttu peaks riik alati läbi mõtlema, kuidas toimetada tasakaalustatud, ligipääsetavat ja kiiret infot kõikide sihtrühmadeni.»

Viimase rahvaloenduse andmeil peab oma emakeeleks eesti viipekeelt kuni 500 inimest. Kurte on Eestis ligikaudu 1500, kuid infosulus võivad olla ka vaegkuuljad ning inimesed, kes ei kuule piisavalt hästi.

Algallikas: Postimees